Ma tean küll, et ma koguaeg räägin, et suusarada on suusarada ja lasketiir on lasketiir, ükskõik kus maailma otsas need ka poleks, aga praegu olen ma ilmselgelt parema meelega Holmenkollenis kui Hantõs. Ilm on ilus, suusarada on ilus, lasketiir on ilus - elu on ilus.

 

Reis läks üldiselt hästi. Pikk ta oli ja varakult algas, kuuest käsutati juba hotellist välja, aga see-eest sai praktiliselt kogu viietunnine lennureis maha magatud;) Lõunaks jõudisime juba uute hotelli. Ja millisesse! Varasematel aastatel oled ainult kadeda pilguga sellest mööda sõitnud... Ühesõnaga, mingi nipiga on sellel aastal pooled tiimid majutatud täpselt staadioni kõrval olevasse hotelli ja vähemalt meie aknast avaneb miljonivaade Oslo linnale. Tavaliselt elavad siin ainult Saksa-Norra-Prantsusmaa, lihtrahvas kupatatakse alla linna või äärmisel juhul Soria Moriasse (ongi reaalselt selline nimi), mis on siiski ka 15min sõidu kaugusel.

Lisaks on ilm ka veel häbiväärselt ilus. Päike paistab, aga suusarada on siiski kergelt miinuses, ilus puhas ja kõva. Pole harjunud enam nii vähe riideid 

selga panema. Ma saan aru väga hästi, miks siin suusatamine nii popp on, mulle ka nii täitsa meeldib;)

Ülehomme saab siis starti. Tervis on mul täpselt selline, et startimist ei sega, aga sõitmist natuke võib segada... Nohu on jätkuvalt, aga vähem. Kurk eriti ei valuta. Köha on tulnud, selline väiksemat sorti. Palavikku pole ja pulsid on ka stabiliseerunud. Ja üleüldse pole tagasi hoida enam midagi, ikkagi viimane MK. 

Õhus on kevadet ja hooaja lõppu.

 

Ning Askole palju õnne sünnipäevaks! Kingi tegin juba eelmisel nädalal;)