Kes? 

2010. aasta Vancouveri olümpiamängudel oli Priit 20. kohaga parim  Eesti sportlane ja ühtlasi viimase kolme olümpia edukaim Eesti laskesuusataja. Lõppenud hooajal jõudis Priit seljavigastusele vaatamata 11. kohale maailma tipplaskesuusatajate võistlustel Venemaal; ühtlasi saavutas Eesti mass-stardi meistritiitli. Algava hooaja eesmärgiks on mahtuda MK-etappidel kümne parema hulka. Kolme aasta pärast Sotši OM-il on ta aga parimas sportlaseas...

Miks? 

Sotši olümpiale sihitud ambitsioonikate ettevalmistusplaanide täies mahus täitmist on võimalik endale lubada ainult heade toetajate abiga. Priidu ümber on koondunud professionaalne abiliste ring (sh üks maailma parimaid lasketreenereid Asko Nuutinen, teadlased Tartu Ülikoolist ning loomulikult Eveli - ainus Eesti laskesuusataja, kes on tänapäevase MK-sarjas jõudnud kokkuvõtte 30 parima hulka ning korduvalt esikümnesse), samuti on vajalikud mitmed sise- ja välislaagrid ning loomulikult kvaliteetne treening- ja võistlusvarustus, toit, taastusvahendid ja muu juurdekuuluv. 

Mida pakume oma toetajale? 

Ennekõike võimalust teha firma nimi ja logo nähtavaks nii Eesti kui ka rahvusvahelises telepildis, trükiajakirjanduses ja internetis. Sponsorlogod meie rõivastel ja relvadel jõuavad kogu hooaja vältel pidevalt Eesti ajalehtede spordikülgedele, ETV ja paljude rahvusvaheliste spordikanalite ekraanidele ning veebiportaalidesse. Samuti on Priit valmis kaasa lööma ettevõtte reklaamikampaaniates ja turundusüritustel. Kindlasti on veel palju muid variante, kuidas me saame kasulikud olla.

Kuidas toetada?

Eelistatud on rahaline toetus, aga ka teenused/teadmised/kaubad võivad aidata Priidul oma eesmärke saavutada. Alam- ja ülempiiri :D pole, aga sellest sõltub, mida meie konkreetselt vastutasuks pakkuda saame. Kui huvitab, siis võta ühendust eveli[at]priitjaeveli.pri.ee või priitviks[at]gmail.com ning arutame asjad läbi. 

Kel väga suur huvi on, nendele ka a/a 10010625428018 Priit Viks, SEB. Aga soovitan siiski meiega ühendust võtta, kindlasti on meil midagi vastu pakkuda. 

Teadet võib levitada;) 

Hoiatus: järgnev tekst on sügavalt sportlik. Kuna niikuinii pidin väikse analüüs-prognoosi kokku panema, siis panen selle ka siia üles, võib-olla kedagi huvitab. Muus osas - laager käib, eile käis Priit Tartus seljaga võimlemas. Põhisõnum - venitada on vaja.  

Jõutreeningute ülesehitus 2010/2011 hooajal:

Treeninghooaeg algas ~10.mai (5.mai võeti mul jalast plaat ja kruvid välja)
19.nädal (10-16.mai): üldkehaline ettevalmistus sh lihasvastupidavusharjutused
20-23. nädal: põhijõud 3xnädalas. 4 harjutust, 3 seeriat, 15 kordust. Seeriate vaheline paus ~1minut, harjutuste vahel 2-3 minutit. Iga treeningu lõpus ka kerelihaste harjutused.
24-25. nädal: üleminek põhijõult maksimaaljõule, 3xnädalas. 3 harjutust, tõusvad raskused, esimene seeria 15, viimane 5. Iga treeningu lõpus ka kerelihaste harjutused.
26. nädal: kergem nädal, lihasvastupidavus mõned korrad. 
27-29. nädal: max jõud 2xnädalas, 1xnädalas lihasvastupidavus, 1xnädalas erialane jõud (rullidel)
30.nädal: kergem nädal, 1xmax jõud, 1x lihasvastupidavus
31-33.nädal: 1xmax jõud, 2xerialane jõud, 1xhüpped (~20min). Jooksvalt lihasvastupidavus
34.nädal: kergem nädal
35-37.nädal: üle nädala max jõud, 1xhüpped. Erialane jõud ja lihasvastupidavus jooksvalt (mõl ~2x nädalas)
38.nädal: kergem nädal
39-46. nädal. Jõutreening läheb mõnes mõttes kaootilisemaks, kuna oleme mäestikus ja lumel ning jõusaali pole alati lihtne leida. Üldiselt kord kahe nädala tagant proovib jõuda jõusaali ja teha seal max jõu lähedase treeningu, aga natuke kergema kui suvel. Oktoobris ka ~1 kord nädalas hüpped. Erialane jõud ja lihasvastupidavus jätkuvalt jooksvalt (mõl ~2x nädalas).
47-jne. Võistlushooaeg. Jooksvalt erialane jõud (1x nädalas) ja lihasvastupidavus (pigem lühemad treeningud, ~30min 2x nädalas), jõulude-aastavahetuse ajal võistluspausil on 3 jõusaalitreeningut, neist 1 põhijõud ja 2 max jõudu. Jaanuaris 3x hüppeid (15-20min, kord nädalas). Jaanuari lõpus kodus olles kord jõusaalis max/submax, veebruaris ka paar korda hüppeid.

Priit tegi üsna samamoodi, vahepeal tegi mõne põhijõu treeningu asemel lihasvastupidavust, aga need on marginaalsed erinevused.

Idee oli just juulis-augustis tõsta üldist jõu taset ja sügisel see ümber suunata erialasesse töösse. Ning lihtsalt vaheärrituse mõttes teha aeg-ajalt ka talvel suuremate raskustega harjutusi. Et meil on detsembrist märtsini võrdlemisi pikad võistlustsüklid (3nädalat), mil jõusaali leidmine on raskendatud, siis neid treeninguid tuli üsna harva. Kerelihaste jms hooldav jõutreening kestis jooksvalt hooaja lõpuni.

Sellel aastal on seni (st juuni keskpaigani) teinud Priit treeningud jõusaalis enamasti peatreener Maris Cakarsi plaanide järgi – võrdlemisi pikad treeningud (kuni 2 tundi), alguses lihasvastupidavus/kerelihased, edasi ilmselt põhijõud (?) - 12 kordust seerias, 5-6 seeriat, sekka ka hüppeid (mida Priit pole küll kaasa teinud, selja tõttu).

Juuli lõpuni rõhume ilmselt lihasvastupidavusele, augustis-septembris võiks u 1xnädalas võtta sisse max jõu treeningud (aga nii, et väga mahutreeninguga konflikti ei läheks) ja jätkata sellega praktiliselt läbi hooaja? Lihaste valusaks jäämine tema puhul reeglina probleem pole, nii et muude treeningute kvaliteet ei tohiks kannatada.

Eelmise aasta vereproovidest tuli huvitavalt välja Priidul praktiliselt igast vereproovist kõrge kreatiinikinaasi tase – alla 200 nagu ei olnudki, samal minul kõrval ikka alla 100, kuigi lihased on tavaliselt minul valusamad. Korra pärast tõepoolest rasket treeningut järgmisel päeval antud proovi tulemus oli lausa 680, minul samal ajal 130.

Priidu poole pealt vaadates on praegu lühike paus kahe laagri vahel - juba kolmapäeval algab Otepääl uus tsükkel. Minu poole pealt vaadates on paus pikem, eksole;) Aga tegelikult tahtsin ma rääkida hoopis muust.

Minu tulemus oli 91+92+91 ja 75+72+69, kokku 490 punkti, mis iseenesest on täiesti viisakas summa ja ühtegi trahvi ka ei lasknud. AGA - lamades lasin viimati nii vähe punkte suvel 2007 ja väiksema kogusumma augustis 2008. Lisaks siis veel see, KUIDAS ma lasin. Laskmises on küll kohatu rääkida toorest jõust, jõuga ei tee seal midagi, aga no põhimõtteliselt - kui füüsilise trenniga kogud toorest jõudu, mille puudumist saab võistlustel teatud määral kavalusega kompenseerida, siis kuiva- ja lasketreeningutega kogud sellist laskekindlust, mille puudumist saab ka kavalusega pisut kompenseerida. Ja sellega ma siis tegelesingi. Väga hoolikas pidin kogu aeg olema, lõdvestuma, sihtima, uuesti hingama, uuesti asendi võtma...  

Eelmisel aastal lasin ma mais ~1000 padrunit ja puhast aega relvaga oli 15 tundi, nüüd olen ma käinud mõned korrad laskmas ja kuiva pole üldse teinud, sest - ma ei pea:D Aga tulemus on ka väga kiirelt tunda ja näha. Ma tean, et paljud peavad mind selliseks sündinud laskjaks, et pole vahet kas ma treenin või kes mind treenib, aga ilmselt tean seda ainult mina ise, kui palju on minult nõudnud sellele tasemele jõudmine. Ma tegin jooksvalt läbi hooaja kuivatreeninguid, vastavalt vajadusele 10-20 minutit puhast aega, st ajakulu u pool tundi. Ma mõtlesin pidevalt kaasa, ma kirjutasin oma trenne üles, pildistasin märklehti, vaatasin neid pilte ja üritasin üleüldse süsteemile pihta saada. Lõpuks vist sain ka. Lisaks eelmisel hooajal ka psühholoogiline töö... Ja jõudsin kuhu? Hea küll, punktilaskmisel olin ma üsna kindel 500-tüdruk, mis oli puhtalt kahe viimase hooaja teema, varem jäin sellest kaugele. Võistlustel jäin ikka võitlema oma 80%, vähemalt laskekiirus oli tasemel. Hooaja peale lasin üksikutel võistlustel nulli... See ei ole mõeldud halana, aga lihtsalt märkuseks, et lihtsalt pole siin küll midagi tulnud. Mõnel teisel võib-olla tuleb, aga mõnel ei tule ka väga korraliku harjutamise tulemusena midagi. Keskmiselt võib aga öelda, et tõepoolest trenn teeb tugevamaks, aga ainult trennis käimisest kahjuks ei piisa, tuleb ikka trenni teha ka;) Laskmise puhul tähendab see peamiselt peaga trenni ja see ei ole alati just lihtne ega meeldiv. Kuivast ma üldse ei räägi, see on pesueht lihasuretamine ja tüütus, seda enam, et mõte ei tohi uitama ka minna, vaid keskenduma peab.

Järjekordne pikk ja igav treeningteoreetiline jutt. Aga isegi Naruski Priit mainis, et murdmaasuusatajatel on lihtne - teevad oma trenni ära ja kogu muusika. Laskesuusataja jändab veel tund või paar relvaga lisaks. Kuigi pauku teha on tegelikult äge....

Järgneb audiovisuaalne materjal välismaalt. Mõni harjutus on ammusest ajast tuttav, mõni teine tundub jälle väga utoopilisena;)

Pole mingit kahtlust, suvi on kohal. Päike, soojus, sääsed - kõik on olemas. Eile käisime esimest korda ujumas ja isegi minu arvates ei olnud eriti külm. Soe ka nüüd just mitte, aga suvine kahtlemata.

Täna tegi Priit Otepääl selle hooaja esimese rulli- ja komplekstreeningu. Tuul oli päris kõva, nii et kerge ei olnud. Mina vahtisin niisama pealt, aga järgneva 2,5 tunnise matka Kastolatsi/Vana-Otepää kandis tegin vapralt kaasa. Lõpetuseks sain mina veel nõelata ja pärast trenni astus Priit naela jalga. Kordaläinud treeningpäev ning homme auga väljateenitud puhkus.

 Treeningutest rääkides - esimene tsükkel on läbi, nüüd on ees vähe kergemad päevad ning 8.juunil on Otepääl uus laager.