| Kirjutas Eveli | | Kol, 28.Jul.2010 15:50 | Vot mida tähendab tõsine treenimine (ning sellele järgnev tõsine puhkamine) - lihtsalt ei jõua kirjutada. Nädala lõpp Otepääl oli paras võitlus, kusjuures kehal polnud häda midagi, aga vaim oli kohati pisut väsinud. Iga korralikult lõpetud treening oli väike võit. Aga minu isikliku arvamuse järgi olid need väga edukad kolm treeningnädalat.
 Nüüd oleme juba Hiiumaal ning täidame lause "aitan vanemaid, lõhun puid ja teisi asju" viimast osa. Eesmärgiga lammutada vana garaaž on kokku aetud 2/3 lapsi ja 1/3 lapselapsi, Priidust rääkimata. Kuigi mina olen jätkuvalt veendunud, et siia (põhja)vette on keegi unerohtu seganud, sest magada võiks vist küll lõputult... Merevesi on ka järgi proovitud, polnudki väga külm, lausa soe oli. Aga üldiselt on äraütlemata mõnus viibida vahelduseks ka kliimas, kus raamatulugemine ei aja ohjeldamatult higistama. Meeldivalt jahe on, noh!
Nädala lõpus tuleme tagasi suurele maale, mina lähen laupäeval Xdreamile ning teisipäevast taaskord Otepääle treenima.
Side lõpp.
|
Teema: elu treening laager |
| Kirjutas Eveli | | Tei, 20.Jul.2010 20:09 | Viimastel päevadel Vuokattis kippus ilm juba jaanipäevaseks - kerge vihm ja alla 20 kraadi, aga selle üle ainult hea meel. Nüüd oleme juba mitmendat päeva Eesti leitsakus tagasi ning lausa Otepäälgi. Treeningtsükkel lõppeb laupäeval.
 Vuokattist kojusõidul hakkas 200 km lõuna pool päike taas paistma ning ülejäänud reisi toimis auto ratastel saunana. Olgem ausad, selliste temperatuuridega kuluks üks kliimaseade ära küll;) Laupäeva öö olime Tallinnas ning kui pühapäeva lõunaks lõpuks koju jõudsime, siis olin mina küll sellel suvel esmakordselt kuumusest täiesti oimetu. Ainult ujuda oli hea, isegi minu jaoks on vesi praegu soe.
Üldiselt oli Vuokatti laager väga õnnestunud. Suusatunnel oli parajalt doseerituna väga äge, lasta sai kõvasti ja üleüldse oli tunne kuidagi teistsugune kui Otepääl. Vaheldus! Kuigi näiteks rullirada on Otepääl ikka kordades parem - pikem, rohkem erinevaid ringe ja siledam asvalt. Ning paljusid treeningvõimalusi me ei jõudnudki kasutada, kohaliku slallimäe vallutas meie seltskonnast ainult Kats. Aga üldiselt võiks sinna teinekordiki minna. Lähedasemaid suusatunneleid võiks ka võibolla katsetada, eelnevalt tuleb uurida, kuidas neis muude treening- ja elamisvõimalustega on. Vuokattis olid lisaks meile laagris ka Vene juuniorid (umbes 10+10, võibolla ka rohkem) ning Zaitseva.
 Ühel vabamal õhtul käisime kogu pundiga ka kalal, mis kujunes küll rohkem kuivatreeninguks. Keegi oli päris ussi pihta pannud, seega kasutasime algselt mingit kunstsööta, millest selle järve kalad küll kauges kaares mööda ujusid. Seejärel üritati kuivast põuasest liivasest järvekaldast usse välja kaevata - leiti kolme paatkonna peale 4 ussi vist. Neid säästlikult korduvkasutades said peaaegu kõik oma kalad ka kätte;)
Nüüd jälle Otepääl tuttavatel radadel ja tuttavas seltskonnas. Vene A-koondis on vist vahepeal koju läinud, vähemalt täna ei näinud aga Anatoli on ikka siin. Kuzmina treenib jätkuvalt, soomlased on mingi seltskonnaga kohal, täpselt pole jõudnud luuratata, Kaisat nägin küll. Mingi muu punt venelasi on ka ühe tiiru otsa omastanud... Ehk siis jätkuvalt jaotatakse magusamatel treeningaegadel laskekohti ainult jaopärast, aga otseselt kitsas ka pole, IBU karika parimatel päevadel on 250 inimest pidanud korraga tiirus treenima;)
Täna õhtul tegime Priiduga Pühajärvel ühe lõdvestava tennise. Ãœtleme nii, et 7 aastat treeningut teeb veel siiski Priidu toorele jõule pähe;)Â
Üldiselt annab tunda, et üle kahe nädala on tõsiselt treenitud - lõunauni maitseb hästi ja söögid muutuvad järjest isuäratavamaks.
*Kunagi sain Noorte Jukolalt auhinnaks just sellise nimega filmi soundtracki, koduteel sai seda üle pika aja taas kuulatud - Eppu Normaali, Pelle Miljoona jne...
|
Teema: elu laager treening |
| Kirjutas Eveli | | Nel, 15.Jul.2010 16:35 | Hooaja esimesed suusakilomeetrid on treeningpäevikus kirjas - tubli kolm päeva on suusatatud. Erinevalt Elost muidugi mitte hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni, vaid pigem ikka jupikaupa ja lühidalt, aga ikkagi. Ning üleüldse on siin Vuokattis nii palju teha, et ilmselgelt jääb päevas aega väheks. Ühel päeval oleks napilt söögist ilma jäänud, sest lihtsalt ei jõudnud õigeks ajaks trennist tagasi;)
  Tunnelis suusatamine pole just päris õige asi, aga juulikuus käib kah. Alguses oli päris suur Å¡okk õues valitsevast +30 minna tunneli -5, aga nüüd hakkab juba harjuma. Kõige suurem kunst on ennast niimoodi riidesse panna, et enne tunnelisse astumist kõiki riideid mitte läbi higistada. Õpime, õpime.Â
Aga tegelikult on tore suusatada, ausõna. Jõudsime Priiduga ühisele arusaamisele, et suusatada on meeldivam kui rulle sõita. Suusad libisevad ning tasakaalu on lihtsam hoida ja üleüldse on nagu päris! Oleks veel loodus ka nende betoonseinte asemel ning paar laskekohta ka, siis võiks lausa tundide kaupa uhada, praegu piirdume enamasti tunniste otstega, kombineerides neid teiste harjutustega. Täna oli näiteks alustuseks 1:10 suuska ja siis 1:20 rulli kompleksi "lõdvestuseks" peale. Piltidel Kadri ja Priit suusahoos ning Eveli oravat kiusamas. Orav on paremal.   
Laskminev läheb vahelduva eduga. Programm on nii tihe, et vaikselt hakkan väsima ja vigu tegema, kuid sellest hoolimata lasin tänase trenni lõpus testvõistlustel LP 0+0 54 sekundiga. Suhteliselt kiire, arvestades, et sinna sisse käib ka 2xrelva seljast võtmine ja selga panemini ning laskekoha vahetus. See polnud aga Priidu jaoks mingi tulemus, tema lasi 0+0 52 sekundiga. Nii et nüüd on pall minu väravas;)
Ega meil pikka pidu enam polegi, laupäeval hakkame jälle koju sõitma. Seniks kõigile päikest! (Jah, see oli irooniline. Meil on eile õhtust saati külm, selgelt alla 25 kraadi.) |
Teema: treening laager Vuokatti laskmine |
| Kirjutas Eveli | | Esm, 12.Jul.2010 12:48 | Viimased päevad on olnud tihedad. Laupäeval sai käidud-nähtud-võidetud Cesises IBU karikal laskejooksus, pühapäeva hommikul võtsime aga suuna Vuokatti ning oleme siin nüüd nädalakese Askoga laagris. Tunnelisse ei ole veel jõudnud, küll aga lasketiiru ja rullirajale. Ilm on kusjuures väga viisakas - selgelt alla 25, ainult tibutab vahepeal, aga see on igal juhul parem variant kui see pidev kuumus.
Cesises olin tubli. Jooksin täiesti viisakalt, rada oli õnneks küllaltki kerge ning minu jaoks toimis väga hästi taktika tõusudel asja rahulikult võtta ning laskumistel siis pika sammuga "kukkuda". Kerge loomulikult ei olnud, sooja oli pluss sada ning päike lõõskas. Enne starti tegin ennast kõrvalvoolavas ojas osaliselt märjaks, võib-olla aitas just see pea külmana hoida ning võistlushooaega 0+0 alustada. Imeilus, ma ütlen. Kõige kiirem see laskmine muidugi polnud, natuke oli vaja enne esimest lasku hingata, muidu poleks märki näinudki. Hingasid mõned korrad ning lasid ja märgid muudkui kukkusid, täiesti lõdvalt. Mine võta kinni - päev varem alustasin lasketreeningut trahvidega 4+3, võistluseelne pealelaskmine oli nagu pardip..k, aga võistlustel loksus kõik paika. Loodetavasti oli see hea enne kogu ülejäänud hooajale. Tulemused tunduvat küll salastatud olevat, aga võin öelda, et teine oli Gerda (2+1 ja +0:33), kolmas Madara (2+2 ja +1:27), järgnesid mulle tundmatud sportlased...
Eestlaste lippu hoidis kõrgel ka Martin Remmelg, kes võttis juuniorides kindla võidu ning oleks ka meeste hulgas teine olnud, Bricise järel, kes samuti 0+0 lasi. Priidul ei läinud nii just väga hästi (tema lasi see-eest eelmisel päeval nagu kulda, siis kui mina oma 4 ja 3 lasin), 1+3 ning koht rivi keskel. See-eest sai ta aga minu võistlust oodates ja vaadates päikese käes korralikult ära kõrbeda;) Õhtul tegime veel Otepääl väikse rattatrenni, pakkisime asjad kokku ning sõitsime koju...Â
 ...et seal kohe uuesti asju pakkima hakata. Mustad asjad kiiresti pesumasinasse ning suusad tolmukihi alt välja;) Kui eelmisel aastal käisime kurguni täispakitud autoga kahekesi Oberhofis suusatunnelis, siis sellel aastal mängisime pisut parameetritega - sõit pisut lühem, Vuokatti on "kõigest" ~1000km, aga see-eest üks inimene (Kats) rohkem. Ja ruumi jäi ülegi! Loomulikult oli suur osa selles meie uhkel boksil, milleta kohe kuidagi hakkama ei saaks. Sõit oli peamiselt pikk ja palav, alles 9 paiku Kuopio läheduses läks temperatuur alla 25. Jalkat nägime täpselt niipalju kui vaja ehk viimast 15 minutit;) See-eest nägime väga palju päikest, mis lõpus otse näkku paistis, kusjuures sõit käis peamiselt põhja poole...
Kusjuures mina ei ole sugugi ainus, kes meie perest mööda Euroopat ringi reisib. Elo on hetkel Rootsis Explore Sweden'il (Salomon ACE Logistics võistkonna koosseisus) inimvõimete piire kompamas (järjekordselt), Kaia tuli umbes nädal tagasi Hispaaniast orienteerumise noorte EM'ilt, Kennyl lõppes just JWOC (ehk orienteerumise juunioride MM) Taanis (parim tulemus tavaraja 11), Eero on niiehknaa põhimõtteliselt belglane ja Priidu ema läheb lähitulevikus Islandile.Â
Lõpetuseks tervitaks veel Heigot, kellel oli eile sünnipäev ning kes üleeile minu Cesise-sõidu üldse võimalikuks tegi, laenates mulle bensuraha, sest Priit lasi hommikul koos minu rahakotiga jalga ning loomulikult oli autol paak praktiliselt tühi;)
Aga nüüd - magama. |
Teema: elu laager treening laskejooks |
| Kirjutas Eveli | | Nel, 08.Jul.2010 18:51 | Laager käib täie hooga, lihased on kohati juba meeldivalt valusad ning uus relv korralikult sisse lastud. Rahvast tuleb tiiru järjekindlalt juurde. Ukrainlased on juba ammu siin, ükspäev tuli olümpiavõitja Kuzmina, täna pärast lõunat venelased, nii mehed kui naised. Anatoli on nüüd kuuldavasti vene naiste peatreener;) Ülehomme läheme käime Cesises kiiresti jooksmas ja täpselt laskmas.
 Olgu see viimane kord, kui ma max jõu treeningut teen. Pole olemas salakavalamat asja. Treening ise tundub lihtne. Peamise aja passid niisama, vahepeal tõstad korraks kangi, siis jälle passid niisama. No eks see kangi tõstmise koht on loomulikult raske, ikkagi max pingutus, aga üldiselt tundub kogu see üritus üks paras naljategu. Kuni järgmise päevani... Tegelikult oli juba samal päeval õhtuses trennis tunda, et lihas on kuidagi tühi, aga see on köömes võrreldes järgmise päevaga. Istuda ega astuda ei saa, kõik lihased on valusad - ja mitte vähe. Ehk siis pärast ühte naeruväärset treeningut oled kaks päeva poolinvaliid... Ja loomulikult teen ma veel max jõu treeningut, homme näiteks;)
Laupäeval paneme Cesises teiste välejalgadega jala joonele. Hetke jooksuvorm ei luba ilmselt küll mitte maailmarekordiüritust, aga see polegi eesmärgiks. Peamine on võistlussituatsioonis laskmisega tasapisi harjuma hakata. Lätti lubab laupäevaks +31 ning Madara sõnul pidi Cesise staadion olema paras põrgukatel, nii et ilmselt saab nalja;)  Elust-olust ka. Kõik torustikuehitusmehe on vist meiega Elvast Otepääle kaasa tulnud, sest juba väga pikka aega käib siin Elva onni ümbruses äge kaevamine, torude panek, uuesti kaevamine jne. Täna pandi kohati asvalti. Sportlastele tähendab see aga seda, et kohati pole vett (reeglina just siis, kui tahaks pärast trenni pesta, aga teiselt pool, milleks siis tiiru tiik on?) ja lõunauinaku ajal otsustatakse akna taga pinnast tihendama hakata. See-eest on varsti lootust aga linna kanalkaga ühendatud saada ning siis ei pea enam iga kahe nädala tagant sibipütti kutsuma.  Kõige tipuks ilmus täna siia kass. Süsimust kassipoeg, kondab ringi, tunneb ennast nagu kodus ja ära ka ei lähe. Ei kujutagi ette, mis tast nüüd saab... Kui keegi tahab, võib Elva onni järgi tulla. |
Teema: laager Otepää treening elu |
| Kirjutas Eveli | | Kol, 07.Jul.2010 17:59 | Juuni oli juba treeningkuu. Päris pikalt sai Otepääl passitud ja seal ka üksjagu lastud, vahepeal ka Xdreamil käidud. Üldiselt - aeg lendas
| Treeningpäevad | 26 | | Treeningkorrad | 33 | | Võistlusi | 1 | | Haiguspäevi |  0 | | Km kokku | 492,6 | | Erialased km(suusk, rull, imm) | 345,5 | | ÜKE | 10:59 | | Aeg kokku | 62:10 | | SV | 00:04 | | SV % | 0,1% | | EV | 02:26 | | EV % | 3,9% | | PV ja madalam | 59:40 | | Padrunid: lamades | 985 | |  püsti | 934 | |  koormuselt |  280 | | lasketreening | 18:45 | | komplekse |  5 | Juuni 2009 Juuni 2008 Juuni 2007 Juuni 2006 |
Teema: kokkuvõte juuni 2010 |
| Kirjutas Eveli | | Esm, 05.Jul.2010 19:56 | Nüüd on siis sündmusterikas puhkenädal õnnelikult seljataga ning aeg jälle laagrirutiini sisse elada. Ausõna, ma juba igatsesin seda. Kooliaeg tuli meelde, siis oli laager see koht, kus sai lõpuks ennast rahus välja magada;)
 Viimase nelja päeva tähtsündmused olid üks uus ülikond, üks pulm, üks sünnipäev, üks võidujooks, kaks vereproovi, kaks uut relvaluba ning üks uue relva katsetus. Polegi nagu väga vähe - minul võttis küll kohati keele täitsa vestile. Üritan pikka juttu mitte teha, aga siiski mõningaid tähtsündmusi valgustada. Vereproov läks selles mõttes hästi, et (peaaegu) kõik näidud olid (peaaegu) normi piires. Vähemalt midagi katastroofilist ei olnud, minul hemoglobiin 133 ehk ilmselgelt üle keskmise. Priidul olid näitajad samuti korras, aga protseduur ise ei läinud väga libedalt. Ütleme nii, et ta ei ole just kõige suurem nõelaga veenis torkimise fänn;) Pulmad olid toredad, toredad inimesed, ilus laulatustseremoonia sõna otseses mõttes Pühajärvel (kus Priidul oli vastutusrikas roll sõrmuste isandana) ja pärastine meeleolukas pulmapidu. Peakangelastele veelkord palju õnne ja elagu! Pühapäeval käisime Elva järvedejooksul, kus sai selgeks, et lisaks sellele, et valged mehed hüpata ei oska, ei oska nad joosta ka. Külalisesinejad Keenias võtsid nii naiste kui meeste esikoha. Priit jooksis kiiresti ja oli üldarvestuse viies ajaga 16:32 (distants oli ~4,7km), mina jooksin, khm, omas tempos. Varemalt mõtlesin, et kui alla 20 min jooksen ja ilusti ühtlast tempot suudan hoida, siis olen tubli. Olingi - ringide ajad 9:45 ja 9:47 - ning naistest lausa kolmas tulemus!. Pisut jääb ikka kripeldama, et Karmeni käest haledalt ära sain, aga ei olnud kuskilt seda lisakiirust võtta. Jalg kusjuures käitus võistluse ajal väga viisakalt, aga pärast oli pisut valus. Täna annab ka veel tunda, aga varasemates kogemusest võin öelda, et homme on juba parem - peab olema, sest kavas on laktaadijooks;) Uue relva paberitega on ka nüüd kõik korras ning lausa kaks sisselaskmist tehtud. Laseb küll, punktilaskmisel lasin 97+94+95 ja 75+76+75 ehk kokku 512. Mitte küll mingi rekord, aga igati korralik tulemus siiski. Valetan, ühe rekordi tegin - lamades oli parim halvim tulemus ehk siis varem olen ma alati lamades ühe seeria alla 94 lasknud. Priit see-eest purustas esmakordselt maagilise 500 piiri, peamiselt tänu heale püstilaskmisele: 90+94+95+75+79+74=507. Täna tegime kompleksi ka ja sain enam-vähem pihta. Mõni asi on ikka harjumatu, lukk käib harjumatult kergelt ja kirp on pisut suurem kui vanasti (aga seda saab vajadusel vahetada) ja kirbukaitse (või misiganes) on hoopis kuusnurkne. Aga saame hakkama. Asko jõuab ka täna õhtul Otepääle, siis arutame seda asja. Muud juttu väga pole. Ilmad on ropult palavad, aga see pole vähemalt kohalikele küll mingi uudis.  |
Teema: elu laskmine jooks |
| Kirjutas Eveli | | Nel, 01.Jul.2010 18:41 | Leedus käidud nagu niuhti. Järjekordne Sõjaväe Balti Mängude laskejooks möödus Eesti koondvõistkonnale tavapäraselt võidukalt, minule just mitte nii edukalt. Vähemalt sain korraliku pingutuse ning lõunamaal aega veeta;)
 Laskmine oli seekord õhupüssist ja ütleme kohe ära, et see polnud minu ala. Trahve lasin 5+3, kusjuures tabasin siis, kui enda arvates sihtisin kahe märgi vahele alla... Teoreetiliselt oli siiski võimalik nende püssidega ka pihta lasta, sest Madara ja Gerda lasid mõlemad 1+1, Sirli 2+1. Ja et trahviringi pikkus oli 2,5km võistlusdistantsi juures 100m ("päriselt" on naiste sprint 3km ja 70m trahviring), siis see otsustas ka tulemuse. Pärast esimest tiiru olin selgelt konkurentsist väljas. Kõigele lisaks oli see trahviring valet pidi ka, paremkurvi ei olnud just kõige parem võtta... Joosta oli isegi normaalne, pulsi sain väga üles ja jõudsin seda ka hoida. Jalg pole ilmselt kiiresti jooksmisega (ja paremkurvidega!) harjunud, nii et andis päris hästi tunda, aga senine kogemus on näidanud, et järgmine kord on märksa parem. Ja järgmist korda ei pea pikalt ootama. Pühapäeval läheme võibolla Elva järvedejooksule (aga võibolla mitte võistlema), teisipäeval on kavas läve- ehk laktaadijooks, järgmisel laupäeval Cesises IBU Karikas jooksult. Ehk siis tänane oli täiesti sobiv eelsoojendus:D
Muu reis oli nagu Läti ja Leedu ikka. Lätis raadio nimega "Naba" ja Karums, Leedus mööda Panevezyst pataljoni tagaotsimine ja hüppeline areng toitlustuses (vt 3 aasta tagust juttu). Päike igal pool, Leedus ka vihm. Gerda ja Madara rääkisid Läti treeninguudiseid, Jekabs Nakums on peatreener ja sportlased on indu täis. Mõningad sportlased on ka karjääri lõpetanud, A-koondis peaks olema Bricis, Piksons, Rastargujevs, Liduma, Krumina ja Juskane. Vist. Väidetavalt. Ahjaa, ukrainlased on oma uue peatreeneri Urbanovitsiga praegu Otepääl. Üleüldse on Otepää jätkuvalt venelastest ülerahvastatud, kuulujutud räägivad, et 100 sportlast pidi kõikvõimalike vanuste murdmaakoondistega siin treenima.
Meie puhkenädal läheb üldiselt hästi. Oleme puhanud, metsmaasikal käinud, veel puhanud ja nii edasi. Kord päevas käime ikka trennis ka, aga need on pigem sellised taastavad, et järgmiseks treeningtsükliks indu ja jõudu koguda.Â
Aga nüüd parim uudis - juba esmaspäeval sain uue relva kätte! Pauku pole veel teinud, nii et muljeid ei maksa veel küsida;) |
Teema: elu kaitsevägi laskejooks |
|
