Viimane MK etapp on algamas, viimased võistlused ees. Esmaspäeva õhtul jõudsime (mina, Priit, Indrek, Kauri võistlejatest ja taustajõududega Hillar, Helvis ja Jaan), neljapäeval on meeste sprint, reedel naistel, laupäeval jälitused ja pühapäeval massid.

Üldiselt on Trondheim päris tore linn. Meri, jõgi, sümpaatne vanalinn, head sörkimisvõimalused, internet. Ainus, mis mulle siin ei meeldi, on suusarada, lasketiir, ilm, transport ja magamine;)

Tervitused Kanada British Columbia väikelinnast Squamishist. Oleme ennast üsnagi sisse seadnud, võistlusrajadki on üle vaadatud ja aklimatiseerumine käib täie hooga.

Täna algavad siis pea poolteist nädalat kestvad sünnipäevapidustused. Ametlik avamine on õhtul 19:30, homme-ülehomme sõidetakse minu auks sprint ja jälitus ning ülejäänud võistlused siis nädal aega otsa. Ilus küll, et selline suur pidu tehakse.

Niisiis, vaatasime telekast Damratcheva komöödiaetteaste ära ning panime Oberhofist ajama. Kohalikud vennad kiirteel väga ei hellitanud, 160 oli aegajalt ikka rauas ja nelja tunniga olime kohal. Head bussid neil ka, meie buss läks hommikul, sai tippkiiruseks 140 (allamäge) ja aega kulus üle viie tunni.

Öösel jõudsime kohale, täna tegid mehed juba võistluse ja homme on meie kord. Üldiselt on kõik nagu tavaliselt - linn ja rada on rahvast täis, rada on raske (ühe tõusu on nad isegi märksa suuremaks ehitanud). Ainult ilm on ebaoberhoflikult ilus ja päikesepaisteline, aga külm.

Ma tahaksin olla näiteks Prantsuse koondises. Või Rootsi. Või Ukraina. Või kasvõi Poola või Hiina või Norra. Mitte et mul midagi eestlaseks olemise vastu oleks, risti vastupidi, eestlane olla on uhke ja hää, aga sellise tasemega koondises tahaksin võistelda.

Soojenduseks ütlen, et pole mul häda midagi. Östersundis läks halvasti küll, aga see tunne läheb üle ja praeguseks on sellest (loodetavasti) õpitud ning muu osa unustatud. Aga asjast rääkides - kell kaks öösel vastu teisipäeva jõudsime Hochfilzenisse või õigemini Fieberbrunni, kus me elame, ning homme on juba võistlused.

Ja olemegi jälle Östersundis. Meeste hooaeg on juba avatud, naiste oma avame homme. Priit on vähemalt alustanud hästi (esimene tiir nulliga). Vaim on igal juhul valmis, keha kohta ei oska täpselt öelda.

Kaks päeva võttis see kokkuvõttes aega, aga siia Idresse kohale me jõudsime. Eile-täna treenisime, ülehomme läheb võistlemiseks. Ilm on siin ilus ja elamine hea.

Otsustasin homme siiski murdmaas ka startida. Peaeesmärkideks saada pulss vähemalt 185 ja laktaat üle kümne, muu pole oluline. Loodetavasti on ilm normaalne, täna tahtis külm tiirus jälle näppe ära võtta. Vuh, vastik.

Kui Hantõst lahkusime 24 miinuskraadiga, siis Oslo tervitas meid +8 kraadi ja vihmaga. Tänaseks oleme näinud vihma, udu, lörtsi, äikest (!!!) ja täna õhtul ka korraks päikest. Lund on suusatamiseks pisut vähe, jooksmiseks natuke liiga palju.