Priidu ja Eveli kodulehe RSS http://priitjaeveli.pri.ee Wed, 10 Mar 2010 16:36:42 +0100 FeedCreator 1.7.3 http://priitjaeveli.pri.ee/images/M_images/joomla_rss.png http://priitjaeveli.pri.ee Priidu ja Eveli kodulehe RSS http://priitjaeveli.pri.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=546&Itemid=35 <div>Enam-vähem olen nüüdseks väsitavast nädalavahetusest välja puhanud. Minu puhul, antud hetkel, osutus kuue päevaga neli starti teha ikkagi parajaks katsumuseks. Pühapäevaks olin omadega üsna õhtul ning pärast võistlust ei olnud mitte pettunud käest libisenud medali pärast, vaid hoopis rõõmus, et see üritus läbi sai.</div><div> </div><div> </div><div>Tegelikult olin juba laupäeval päris väsinud. Aga sprint on selles mõttes hea lihtne, et esimene ring on stardikiirendus, teise ringi vead ka kuidagi läbi ja siis viimane ring on juba lõpuspurt. Otepää ring oli ka selline, et põhimõtteliselt oli vaja 1,5km üle elada, ringi lõpuosa oli peamiselt allamäge. Ühesõnaga, väga raske oli. Laskmine oli ka nii ja naa, esimene läks mööda, aga vähemalt viimase sain pihta;) Nii et olin tubli, sellel aastal pole ma üheski sprindis nii hästi lasknud, kuigi arenguruumi veel on. Neljas koht pole küll väga uhke tiitel, aga sellest hooajast mul pole lihtsalt midagi paremat vastu panna. Videol Sirli esimene, Kadri teine ja minu viimane ring;)</div><div> </div><div>{moseasymedia media=http://www.youtube.com/v/dddcUrsot70}</div><div><br /></div><div>Pühapäeval sai hommikust saati telekast ja mujalt kuulda, kuidas medalit loodeti - huvitav kellelt? Ise muretsesid pigem selle pärast, kuidas see võistlus lõpunigi sõita. Tõesti ei jõudnud ennast enam näost siniseks pingutada ja valisin üldiselt loksumis- või rippumistaktika. Ehk ise tempot tegema ei tikkunud, aga maha jääda kellestki ka ei kavatsenud. Alguses tundus selline taktika toimivat. Esimesse tiiru tulime 3-5 koht kõik rõõmsalt koos ja mina lahkusin sealt nulliga ning teisena. Hea tunne oli. Esimese sain kiirelt kätte, siis loksusime mõnda aega koos ning ootasime, et ülejäänud punt ka järgi jõuaks. Jõudiski. Ning enne viimast laskumist pakkus venelanna mulle liidrikoha. Iseenesest ei olnud ma sellest plaanist just vaimustuses, aga siis mõtlesin, et mida ma kardan? Tuleb õppida liider olemist ja igast võimalusest kinni haarata.</div><div><br /></div><div>Ja nii ma saabusingi teise tiiru liidrina ning sinna mu kõrge lend kahjuks lõppeski. Esimene läks mööda, hää küll, selles polnud midagi uut. Aga et neljas ka - see võttis juba käe värisema ja sinna läks ka see viimane lask. Põhimõtteliselt sattusin mingi hetk kergesse paanikasse ja põhitõed läksid meelest ära. Eks seal oli mitme asja koosmõju: väsimus, kerge tuuleke, vähene konkurentslaskmise kogemus ja liidrikoorem. Mis seal ikka, sinna see võistlus jäigi. </div><div><br /></div><div>Trahviringil oli isegi hea sõita, nüüdseks olid kõik pinged kadunud ja selle võrra võis ka rajal kergemalt võtta. Ma tean küll, et nii pole ilus, aga ma tõesti ei tahtnud enam. Kolm korda olin ma ennast sellel nädalal juba auku sõitnud, neljandat enam üldse ei tahtnud. Aga ega see tulemata jäänud. Viimasel ringil ei lubanud uhkus ühelt teiselt venelannalt ära saada. Kuigi esimese tõusu lõpus tundus, et ta siiski läheb eest ära, siis järgnevad laskumised taastasid mu ju piisavalt, et viimastel tõusudel ise ja otsustavalt rünnata. Vähemalt see skalp sai võetud;) </div><div><br /></div><div>Ma ise ei ole pettunud. Tähendab, mitte selles võistluses, küll aga terves selles hooajas, mis on aga omaette jutt. Laupäeval tegin ma väga korraliku võistluse, MK-konkurentsis oleks olnud kindlalt 30 seas, pigem isegi eespool. Pühapäev oli kannatuste rada, aga siiski minu selle hooaja parim jälitus;)</div><div><br /></div><div>Enne võistlust käisin ka veretestis. Hemoglobiin 132 (minu kohta normaalne), aga WBC 4,5 ehk alumine piir ehk immuunsust pole ollagi. Ime ka, et siis iga väiksema tuulehoo peale nina jookseb ja köhu kolme nädalaga ära ei lähe. Ning ilmselt puhus tuul ka esmaspäeval, sest õhtuks viskas korraliku palaviku ülesse, üle 38 pole mul enam mitu aastat olnud. Hetkel tundub küll, et see oli ainult väike hoiatus, sest hommikul oli palavik läinud. Tundub, et pigem mingi kõhuasi, sest kuigi otseselt pidevalt vetsus istuma ei pea, on tunda, et kõhus pidevalt midagi toimub. Loodan kõige paremat ning hetkeseisuga lähen siiski homme Kontiolahti. Eks seal annab ka veel enesetunnet vaadata.</div> Tue, 09 Mar 2010 10:50:58 +0100 http://priitjaeveli.pri.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=545&Itemid=35 <div>Viimasest kahest stardist kahel olen pääsenud lilletseremooniale - kui eestikaid mitte arvestada, siis pole seda varem kunagi juhtnud;) Hea küll, konkurents oli suhteliselt hõre, aga meie võistkonnale on see siiski suur asi. Kui kogu ülejäänud hooaja üritad vältida viimaseks jäämist, siis on lohutav vähemalt ühel võistlusel olla esikuuiku-konkurentsis.</div><div> </div><div>  </div><div>Kadri ja Sirli tegid esimeses kahes vahetuses head tööd, nii et olime neljandad, alla minuti medalist. Kadril oli alguses pisut tervislikke probleeme käimasaamisega, aga alates teisest ringist oli väga heal tasemel. Sirli sõitis ühtlaselt ja lasi täpselt. Nii Kadri kui Sirli olid paremad, kui medali võitnud naiskondade nõrgimad lülid, nii et kui neil oleks olnud edasi väga head tüdrukud, oleks ka nemad võinud pjedestaalil seista. Läks aga pisut teisiti.</div><div><br /></div><div>Elisabethile oli selliselt positsioonilt startimine paras shokk ning laskmisel ei pidanud närv väga hästi vastu. Juhtub. See-eest viimasel ringil tegi ta väga tublit sõitu, hoidis hammastega Poolast ning Rootsist kinni ja tagas mulle hea võitluspositsiooni.</div><div><br /></div><div>Ja võitlust sealt tuli. Esimesel ringil püüdsin esimesel tõusul poolaka kinni, sõitsin pisut eest äragi - ja laskumisel oli ta mul jälle kõrval. Ringi lõpuni toimis tõusudel-laskumistel sama tsenaarium. Juba see tõi kergeid paanikanoote mõtteisse. Kui siis tiirus alustasin ka kahe möödalasuga, siis olin enda peale päris kuri. Kohendasin ennast ja tabasin järgmised viis lasku tabasin, aga poolakas lasi kõrval nulli ning saavutas 15-sekundilise edumaa.</div><div><br /></div><div>Rajal üritasin jätkuvalt kiiresti sõita. Üritasin, aga oluliselt edasi ei läinud. Poolakas tuli väga vaevaliselt lähemale, aga õnneks siiski tuli ja tiiru saabusime juba koos. Teadsin, et ma olen temast ilmselt kiirem ja loodetavasti ka täpsem laskja. Esimesed kolm märki tabasin kiiresti ja kindlalt, kuid siis tuli kaks eksimust. Esimene varu ka mööda! Nüüd läks seis ohtlikuks - möödalask tähendaks juba trahviringi. Õnneks otsustas poolakas järgida minu eeskuju ja kaks viimast mööda lasta. See andis lootust, isegi halva laskmisega suudan ta rajal uuesti kinni püüda. Samas saabus lasketiiru ka rootslanna, kes oli ilmselge sihiga ühelt meilt esikuuiku koht röövida. Läbi häda tabasin kaks viimast varu ja läksin ringile viiendana, Rootsist 10 ja Poolast 12 sekundit ees.</div><div><br /></div><div>Kuigi teoreetliselt olin ma neist mõlemast selgelt kiirem sõitja, ei olnud eelmised ringid eriliselt eneseusku turgutavalt mõjunud ja nii ma sõitsin ikkagi paraja hirmuga. Individuaalsõitudel saad sa ainult ennast alt vedada, teates on terve võistkond. Teised olid teinud korralikku tööd ja ma lihtsalt ei tohtinud enam kuhugi langeda. Ei langenudki, tegelikult ju ohtu ei olnud, aga hirmul on suured silmad...</div><div><br /></div><div>Ausalt öeldes oli minu esitus üsna vilets. Kohutav laskmine (2+3 varu, mõlemal juhul esimesest viiest 2 trahvi), keskpärane sõit. Rapsisin, aga lihtsalt ei läinud edasi. Suusad ei tundunud ka just kõige teravamad, aga võibolla ma ise ei mõistnud neid libisema lükata. Sõidu ajal oli kogu aeg väga ebameeldiv tunne, kartsin teisi alt vedada... Aga teiselt poolt oli see väga kasulik võistlus. Sain teistega kõrvuti võidu laskmise ja rajal võitlemise kogemuse, mis Vancouveri teates saamata jäi. </div><div><br /></div><div>Homme siis sprindid. Loodetavasti tuleb päev pigem teisi- kui neljapäeva moodi. Konkurente tuleb vaikselt kogu aeg juurde.</div> Fri, 05 Mar 2010 13:53:02 +0100 http://priitjaeveli.pri.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=544&Itemid=35 <div>Eilne sõit oli üle tüki aja jälle midagi positiivset. Suhteliselt. Väike meenutus sellest ajast, kui veel suutsin;) Pisut on muidugi kahju, et medalit ei saanud, aga ausalt öelda ma kartsin märksa hullemat tulemust. Sõidukiirus on mul sellel hooajal olnud vilets ning ega laskekindlusega pole ka võistlustel eriti head lood olnud. Nii et sellel taustal täiesti korralik võistlus.</div><div> </div><div> </div><div>Ilm tõotas olla selle võistluse põhitegija ja nii läkski. Tuul keerutas paremalt ja vasakult ning kui stardi alguses tundus, et lumesadu jääb vaikselt vähemaks, siis minu esimese ringi lõpus hakkas taas laia lobjakat sadama. Mõju libisemisele oli katastroofiline (vt. Vancouveri meeste sprint). Õnneks olid seis selles mõttes võrdne, et kõik pidid suurema osa võistlusest selle lobjakaga sõitma.</div><div><br /></div><div>Esimene tiir ei tõotanud midagi head. Tuul oli pisut nagu tugevnenud ning esimese lasin mööda. Siis korrigeerisin sihtimist pisut tuulele vastu, tabasin järgmised kaks, neljanda tõmbasin ise ära ja viienda tabasin jälle. Mõlemad möödalasud olevalt olnud üsna napid, aga kahjuks selle eest trahviminuteid maha ei arvestata. Nii et pärast esimest tiiru olin 26. Treenerid olid ilmselt mustas masenduses, sest eesti tüdrukute seeria esimesest tiirust oli 3-2-2-2.</div><div><br /></div><div>Edasi läks võistlus juba paremini. Teises tiirus kindel null, samuti kolmandas. Viimases tiirus eksisin esimesel lasul, läks napilt üles. Ülejäänud õnneks tabasid. Niipalju kui ma sellel hooajal nelja tiiru võistelnud olen, on mul alati olnud lõpus raske lasta. Mõlemad distantsid on olnud teist tiiru lasta imelihtne, aga viimast juba üsna keeruline. Ilmselt võtab väsimus jalad värisema ja kogu keha kangeks ning sellest siis ka relva tavaliselt suurem kõikumine ning vigade arv. Selge, paneme järgmiseks aastaks kõrva taha.</div><div><br /></div><div>Sõit oli muidugi raske, aga nagu IBU karikal, nii ka siin saan ennast vähemalt tunda kõva zuuzakunnina - ning kellestki möödasõitmine on märksa suurem motivaator kui kellestki mahajäämine. Suurem osa sportlasi tuli selg ees vastu, ainult hilisem võitja sõitis minust mööda - kaks korda. Aga ka mina sõitsin temast kaks korda mööda - mõlemal juhul küll siis, kui ta käpuli maas oli. Esimese kukkumisega läks hästi, et ma natuke maha olin jäänud, sain temast mööda manööverdatud, aga see oli ikka korralik pauk. Teine kord ma ei saanudki alguses aru, miks ta seal kurvis külili valus, aga ilmselt oli tal seal juba suusk pooleks... Aga tagasi nende selg-ees-vastutulijate juurde - kohati oli rahvast rajal isegi liiga palju. Tiheda lumesaju tõttu oli ainult üks rajapool normaalselt sõidetav, nii et kellestki möödumiseks pidi a)tegema väga kõva häält b)olema väga nahaal c)paksus lumes jõudu kaotades siiski mööda pressima. Üldiselt kasutasin kombinatsiooni kõigest kolmest. Kõigepealt hõikasin, mille peale eesmineja natuke koomale võttis, siis surusin kõrvalt paksus lumes mööda ja nii kui vähegi eespool olin, lõikasin kohe nahaalselt ette. Üldiselt toimis, ainult ühe korra jäi tõusul kellegi suusakepp ette ning põhjustas pisikest koperdamist.</div><div><br /></div><div>Lõppkokkuvõttes olen ma viimasel ajal märksa rohkem sõidus kaotanud kui täna. Isegi siis, kui arvestada, et ässasid kohal polnud. Võrreldes OMiga kaotasin ma kohalolijatele selgelt vähem, eriti arvestades raja iseloomu ja ilmastikku. Eks mul olid head suusad ka. Loodetavasti lähen ka siit veel paremaks. Igal juhul sprinti on kohe julgem peale minna.</div><div><br /></div><div>Homme sõidame teadet. Järjestus Kadri-Sirli-Elisabeth-mina. Üldiselt tundub, et esikoht on reserveeritud sakslastele, aga ka näiteks Ukraina on saanud täiendust veel ühe kaksiku näol (üleüldse tilgub neid olümpiasportlasi järjest juurde)  ning ka neil on väga arvestatav võistkond. Meie võistkond proovib seekord trahviringidest hoiduda ning ka suusarajal mitte väga suurt külalislahkust näidata. </div> Wed, 03 Mar 2010 16:18:40 +0100 http://priitjaeveli.pri.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=543&Itemid=35 <div>Nüüd on siis kõik laskesuusatajad Eestimaa pinnal tagasi. Meie tüdrukutega jõudsime reede öösel/varahommikul, poisid ja hooldetiim täna umbes samal ajal. Ja homme on juba Otepääl U26 EMil individuaal.</div><div></div><div> </div><div>Sõit oli üsna piinarikas. Whistlerist Elvasse 33,5 tunniga. Sinna sisse jäi 2x2,5 tundi bussisõitu ja 9+2,5+1,5 tundi lennusõitu, ülejäänud aja passisid lihtsalt kuskil lennujaamas. Peamiselt Londonis. Ei olnud tore. Poole kolm jõudsime Tallinna, pool kuus Elvasse. Alguses tundus, et ei olegi vist und enam, igaks petteks läksin ikka voodisse, et tukun paar tundi või nii... Kui järgmine kord kella vaatasin, näitas see ühte;)</div><div><br /></div><div>Päeval rookisin katuselt lund (ja järgmine päev nuputasin, millest see selg mul küll haige on:) ning käisin isegi suusatamas. Üleüldse üritasin kuidagi Eesti aega ja ellu sisse elada. Päris pole veel õnnestunud, õhtuti ei jää magama ja hommikuti on raske tõusta, aga ma saan hakkama.</div><div><br /></div><div>Nüüd on juba uued võistlused ukse ees. Täna oli lausa ametlik treening. Ilm oli kohutav. Tuul ja lörts. Kui homme ka sama jama on, siis sõidetakse seda individuaali tund aega ja lastakse trahve kuidas juhtub. Täna polnud trennis mingi probleem poolteist minutit tiirus passida ja tuulevaikust oodata.</div><div><br /></div><div>Eks ma varsti tõstan olümpiajutud ka siia ümber ning teen mingi ülevaate-kokkuvõtte ka.</div> Mon, 01 Mar 2010 14:25:57 +0100 http://priitjaeveli.pri.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=542&Itemid=35 Kuni näiteks veebruari lõpuni ilmuvad jutud aadressile <a href="olympic">http://priitjaeveli.pri.ee/olympic</a>. RSSi suhtes sõna ei julge anda. Wed, 10 Feb 2010 00:03:46 +0100