Sportlane minus ütleb, et elu sees ei lähe sinna tagasi. Pikk reis, ebameeldivad suusarajad, tuuline ja vastik tiir… Ei kutsu, ausõna, sõitke ise, kui tahate. Turist minus mõtleb, et tegelikult oleks päris huvitav veel korra minna – omapärane oli. Eelmisel aastal mulle üldse seal ei meeldinud. Kõik oli ühtlaselt porikarva
Kohad – sprint 51 (1+2), jälitus 32 (0+1+2+1), individuaal 77 (1+2+2+3), segateade 13 (2+0 varu), naiste teade 14 (0+2 varu). Kokku viis starti kaheksa päeva jooksul. Tabavusprotsent lamades 81, püsti 68, teateid välja jättes vastavalt 80% ja 60%. Need viimased numbrid annavad üsna ühese põhjuse sellisele fiaskole. Eelmisel aastal Östersundis
Nüüd siis näitasin endale, et ka lamades on võimalik nulli lasta;) Tegelikult tegi naiskond hea võistluse. Kolm esimest vahetust olid ulmelised – lamades kõik nulliga ja püsti kamba peale 3 varu, millest enamus jääb minu õlgadele. Selleks ajaks olime kõige paremini lasknud naiskond. Janal kahjuks nii hästi enam ei läinud,
Ma ei saa ainult sellest aru, miks ei saanud individuaalvõistlustel sellist püstitiiru tehtud? Muidu oli enam-vähem võistlus, läksin panema, aga kahjuks panin ennast kolmandaks ringiks täitsa kinni. Koht oli tegelikult võimetekohane. Enne starti oli tuim tunne. Peamiselt ikka masendus. Järgmisena see tunne, et lähen ja panen, ükskõik, mis sellest siis
Sellise sõidu kohta ei ole suurt midagi öelda. Hooaja halvim koht MMil saavutada on kindlasti omaette oskus. Muidugi, hooaeg pole ju veel läbi;) Kaheksa trahvi pärast ei ole küll vaja aastaid harjutada… Laskmine läks metsa. Esimene lamadestiir kõik lasud kell 12, anti käsk teha parandus(i) alla. Teine tiir oli kaks
Põhimõtteliselt oli täna juba parem päev. Ilm keeras külmale ja libisemine oli kohe märksa parem. Tõusud olid jätkuvalt pehmed, aga laskumised see-eest jäised. Tuul oli tiirus küll paras orkaan, aga sain sellega enam-vähem hakkama. Pealelaskmine läks normaalselt – tuulest hoolimata. Laadisin padruneid võistluseks ja et mul on oma ebausk, millised
Mis seal ikka, seekord siis sedapidi. Pihta ei saanud ja ilm ning rada olid ka ilmselgelt minu vastu. Maa külmand, kärss kärnas. Lootused säilisid kuni neljanda lasuni, siis oli põhiline võistlus lõppenud, järgnes rebimine jälitusse saamise nimel. See rada oli puhas õudus! Kõik see lumi, mis nad siia rajale vedasi,
Täna algavad siis pea poolteist nädalat kestvad sünnipäevapidustused. Ametlik avamine on õhtul 19:30, homme-ülehomme sõidetakse minu auks sprint ja jälitus ning ülejäänud võistlused siis nädal aega otsa. Ilus küll, et selline suur pidu tehakse. Veerandsajandi raske koorem rõhub mul küll õlgu, kui sellest hoolimata on vaim homseks valmis. Mida ei
Nüüd on siis kõik peaaegu "nagu päris". Suurem osa tiime-sportlasi on kohal, eile koliti kõik ka ühte hotelli kokku, toimuvad ametlikud treeningud ja üleüldse MMi lõpuni suuri muutusi ei tohiks enam ette tulla. Uus hotell on loomulikult suur. Üle kolmesaja toa, kusjuures suurem osa on vist neljakohalised? Vastavalt hierarhiale;) paigutati
Reis läks nagu lennates;) Eile hommikul poole kümne ajal olime juba Seoulis ja kolmest PyeongChangis. Või õigemini elame me YongPyongis, PyongChang-gun on põhimõtteliselt vald või nii. Lähim linn, Hyenggyue, jääb umbes 7 km kaugusele. Võrreldes eelmise aasta reisiga läks ikka uskumatult lihtsalt. Laevaga Helsingi, Vantaas pagasi äraandmine-ülekaalumine, suhteliselt mugav ja