Sellel aastal oli eestikatel võrdlemisi suur kaal. Et MK-sarjas on eestlastel nüüd vaid 3+3 stardikohta, siis vähemalt meeste hulgas on konkurents üsna tihe ning kahe päeva kokkuvõttes olid need stardid üheks kolmest katsevõistlusest. Minu võistluste kohta on võiks öelda “tulin, nägin, võitsin”. Teistel ei olnud isegi mitte võimalust… Kui, siis
Homsetel Eesti meistrikatel on peamine eesmärk tavapärane – lasta täpselt ning sõita kiiresti. Ilmselgelt pole septemberis mingit tippvormi ei sõidu ega laskmise poolt just oodata, rohkem on see selline tubli töölooma õitseaeg ning keha (ja pea) võivad võistlemisest päris paraja šoki saada. Vast saab ikka mõnedele märkidele pihta ning poole
Märkamatult on suvi läbi saanud ning kõik asjaolud vihjavad sügise kohalolekule. Suusataja jaoks tähendab see, et aeg on kodumaalt ära põgeneda ning välismaal lund otsida. Selleks sobivad hästi laagrid: 2-20.sept Ramsaus (ammu läbi) 30.sept – 14.okt jälle Ramsaus (ka läbi) 25.okt – 14.nov Olosel (läbi) Kuigi vormiliselt on november veel sügiskuu, siis
17 päeva esimest Ramsau laagrit on läbi. 10 päeva pärast tagasi. Vahepealsesse aega jäävad lisaks muudele asjatoimetustele ka Eesti meistrivõistlused suvebiathlonis (rullidelt), mis on ühtlasi ka koondise katsevõistlusteks MK-sarja kohtadele (mida sel aastal on 3+3). Viimane suusatreening Ramsaus kujunes… huvitavaks. Ei, suusatreening ise läks hästi, öösel oli kõvasti lund tulnud
August oli sellel aastal täiest müstiline. Üldiselt läksid päevad väga kiiresti, aga kui kuu lõpus alguse peale tagasi mõtlesid, siis oli see nagu aastate eest… Trenni sai vihutud kõvasti, kolm nädalat passisime Otepääl. Ning loomulikult oli kuu alguses Xdream. Treeningpäevad 26 Treeningkorrad 42 Võistlusi 3 Haiguspäevi 0 Km kokku 682,6
Ramsau võib küll tunduda idüllilise mägikülana, kuid tegelikult olen viimastel päevadel avastanud siin mitmeid salakavalaid vandenõusid. Esimene vandenõu ei olnud suunatud küll otseselt meie, vaid pigem murdmaakoondise vastu. Kõik see aeg, mis nad siin olid, oli liustik praktiliselt tühi. Nende viimasel treeningpäeval oli näha mõningaid tðehhe ja itaallasi, aga
Ma arvan, et omletil võib olla umbes sama tunne kui mul praegu. Kõigepealt klopitakse sind täiesti läbi – no ikka korralikult pehmeks ja segamini – ja seejärel küpsetatakse ära… Ma ei oska nüüd öelda, kas omeletil valus ka on, aga mul küll on. Kaks kolmandikku laagrist on läbi ning
Viimaste päevade lehtedes on aktiivselt lahatud ka teemat miks meie oleme Askoga Ramsaus, samas kui peatreener Maris Cakars juhendab sportlasi Otepääl. Et kõik ikka otse allikast tuleks, räägin ise oma sõnadega loo ära. Kõigepealt – Maris on koondise peatreener, meie aksepteerime teda täielikult ja tema on meie tegemistest teadlik
Reis läks väga hästi, Priit ja Kadri jõudsid kohale umbes 23 (!) tunniga, mina tutvusin edukalt Saksa ja Austria rongiliiklusega (sakslaste süsteem on parem) ning juba järgmisel päeval olime treenimas. Praeguseks on õhtusse jõudnud kolmas treeningpäev. Nagu juba tavaks saanud, alustasime laagrit matkaga mägedesse (2006, 2007, 2008, 2009). Ilm oli kahjuks sombune, nii
Kuigi oli hetki, mil see esimese Ramsau laagri teostumine näis pehmelt öeldes kahtlane, siis nüüd tundub, et ikkagi saab asja. Mina passin hetkel lennujaamas, Priit ja Kadri (jah, selline ebatõenäoline ekipaaþ) startisid eile lõuna ajal Kadri musta Civikuga Ramsau poole. Kolme inimese asjade äramahutamine oli taas kord paras mustkunstitükk, nüüd