Elu olümpiakülas on elu nagu väikeses külas ikka. Siin Whistleris on suurem osa maju väikesed ridaelamud, mõni üksik kortermaja, abihooneteks konteinerid ja suured telgid, sh söögitelk. Söögi valik on lai, ma ainult vinguks selle üle, et pabertaldrikud ja plastrelva pole eriti minu teema ja maapähklivõid pole ka juba paar päeva näinud. Inetu lugu, eksole? Aga vahtrasiirup on alati olemas:)
Suusarajad, niipalju kui ma seal käinud olen, on head. Lund on palju, kuigi isegi olümpiakülas on seda natuke raske uskuda. Aga eks Eestiski on vahel nii, et Võrus pole üldse lund, aga Haanjas on pool meetrit. Siin sama lugu, aga lund lihtsalt veel rohkem.
Oma riietuse kohta olen saanud ohtralt komplimente, samuti ka teised eestlased, soost ja vanusest sõltumata. Üleüldse on korraldajad ja vabatahtlikud kõik väga sõbralikud ja toredad. Selles mõttes pole aastaga küll midagi muutunud.
Kui alguses olid rahvast võrdlemisi hõredalt ja tundus, et laskesuusatajad on külas ilmselges enamuses, siis paari viimase päevaga on inimesti kõvasti juurde tulnud. Hetkel tundub, et valdav enamus koondiseid elab ikkagi olümpiakülas, vaid mõned üksikud on mujal.
[ 2 comments ] ( 5711 views ) | [ 0 trackbacks ] | permalink
Ühesõnaga see on see koht, kuhu ma nüüd üritan üht-teist edaspidi kirjutada. Kommenteerida saab, aga enne ilmumist peavad nad saama minu heakskiidu. Väljanägemine on ka selline nagu on, kui ma viitsin susserdada, siis susserdan. Head talve!
[ 1 comment ] ( 4437 views ) | [ 0 trackbacks ] | permalink
Calendar
