Nüüdseks on esimene nädal seljataga ja huvitaval kombel jalad ei valutagi hullupööra. Haanja laager tähendab eelkõige siiski ohjeldamatult jooksu, immi Vällamäel ja matka, mis suurtes kogustes jalgadele just kõige meeldivamad ei ole.
Muidugi, ei saa öelda, et üldse ei valuta, aga tundub, et kõige hullem on möödas (ptui-ptui-ptui). Reede õhtune jooks enne jõutreeningut oli kergelt ebameeldiv ja laupäevane matk tõotas tulla kolm tundi kannatust, aga oh õnne! Meie uus massöör, nimega Helvis, tegi mulle hoopis massaazilaual ohtralt haiget ning seis läks paremaks. Täna on jalgadel täitsa inimese tunne.
Nädal tuli tugev – kokku 21 treeningtundi + laskmised. Uni oli lõunapausidel magus ja nagu varem mainitud, jalad valusad. Pärast reedest jõutrenni ka käed ja selg;) Kui tippsportlasel mingi koht parajasti ei valuta, siis on ta surnud, öeldakse selle kohta.
Taas kord tegime ühel kergemal päeval punktilaskmise. Mina lasin 87+90+84=261 + 49+69+73=191 =452 ja Priit 93+91+94=278 + 70+68+65=203 = 481. Priit tegi küllaltki korraliku laskmise, aga mina tegin paar täiesti müstilist seeriat. Kõigepealt lamades – alustuse 87 oli kohe vilets, aga andis vähemalt lootust. Teine seeria oli viisakas, khm, kui üks 6-silmane lask välja arvata… Ma loodan, et see ikka korralik padrun oli đ Ja siis viimane seeria. Ei olnudki nagu midagi, oleks olnud plekki laskmine, oleks saanud ühe trahvi, aga lihtsalt ükski lask ei trehvand keskele. See on ikka omaette kunst, lasta üks 7, viis 9 ja neli 8. Ja mitte ühtegi kümmet. Teine seeria oli laskesuusataja mõttes sama halb – üks trahv, aga punktide vahe oli 6 silma. Seda fantastilist mööda ääri käimist jätkasin ma ka esimeses püsti seerias. 49 silma, üks trahv. Priit lasi näiteks oma kolmandas seerias 65 silma – ja kaks trahvi. Kohe üldse ei läinud need lasud keskele. Kui lamades ei saanud kümnesse, siis püsti ÜKSKI lask ei olnud 8-ringis. Siis viskas mul üle, andsin kiirtuld ja viimane seeria oli juba arvestatav. Ma vist pean ikka leppima sellega, et ma ei ole eriti tugev punktilaskja.
Kui päris aus olla, siis pole ma praegu üldse tugev laskja, aga ma rõhun rohkem sellele, et tähtis on talvel pihta lasta. Tegelikult käis üks "jõnks" läbi nädala lõpus, viimases lasketrennis, jooksu kompleksi ajal ja ma hakkasin lamades normaalselt laskma. Püsti oli muidugi seis vilets, aga lasin ka mõned nullid. Asi seegi, vähemalt on võistlustel teoreetiline võimalus pihta lasta. Praeguse seisuga küll keegi ei usuks, et ma talvel nii hästi pihta sain, sellest on asi küll kaugel. Aga ega ma eelmine suvi oluliselt parem olnud. Või üleeelmine. Punktilaskmise juurde tagasi pöördudes, siis üleeelmise aasta juulis lasin ma näiteks 260+204=464 ja eelmisel aastal 268+179=447. Sellel aastal lasin juuni lõpus juba 479, mis on ainult 10 punkti minu rekordist vähem. Nii et ma arvan, et kõik on kontrolli all. Lisaks on mu püss alles muutuste keerises ja on õhkõrn variant, et lähen üleüldse teise püssi peale, aga laskmistõdesid see ei muuda. Treenime edasi.
Esmaspäevast uue hooga. Kohe esimeses trennis saab teha rulli kiirendusi, hakkab nalja saama, kordinatsioon ei ole alguses kõige parem. Rahuliku sõidu stiilinäide on {moseasymedia media=http://www.youtube.com/v/0PJe1c0y-y0}
Täna on puhkepäev, käisime mustikaid korjamas ja nüüd on aega pisut kirjutada. Ja galeriisse pilte üles panna. Ilusat suve. Muuseas, viisime Priiduga ülikooli paberid sisse. Priidul on veel sisseastumiseksamid, aga mina võin ennast põhimõtteliselt juba magistrandiks lugeda…
Tublid!