Eile olid meil Priiduga kavas koormustestid. Testisime ära;) Elus ja terved mõlemad, vähemalt sportlase kohta. Pole see kepikõnd seal liikurrajal mingi meelakkumine, aga see eest on hea tunne pärast rahulikult seal istuda… Algus on alati tavapärane – vereproovid, pikkus, kaal, kopsumaht. Pikemaks pole kasvanud. Paksemaks pisut nagu oleks. Kopsumaht ok,
Kokkuvõtvalt võib öelda, et midagi põrutavat teada ei saanud, kõik oli põhimõtteliselt sama, mis tavaliselt. Koormuse kestus 25:30, aeroobne lävi 158, anaeroobne 180, maksimaalne pulss 188. Alates 2005. aastast pole suurt muutust toimunud. Võrdluseks kevadine ja eelmise aasta sügisene test. Peamiselt võrdlen eelmise aasta oktoobri testiga, kevadine on pisut teine
Salatrenniks nimetatakse siis sellist trenni, kus aeg ja/või koht ei ole päris tavapärased. Kuna siis keegi tavaliselt ei näe treenimist, siis ongi salatrenn. Viimati jäime me Priiduga küll haledalt vahele – läksime reede hommikul Nõo tagustele kruusateedele rattaga sõitma, aga Otepää treener ikkagi nägi ära. Ei mingit salatrenni;) Lisaks salatrennile
Praegu on tüüpiline laagrite vaheline kodunädal. Kogu aeg nagu teeks midagi, aga nagu ei teeks ka. Koolis olen käinud, pisut trenni olen teinud – eriti lasketrennid võtavad jubedama aja ära, kodus olen nokitsenud ja eile sai lausa Tallinnas käidud. Järgmisel nädalal ootavad ees näiteks üks eksam ja üks koormustest. Eile
Nüüd oleme siis kõik kodus. Reis oli normaalne, lennukisõitjate poole pealt võiks mainida sigaodavat Saltzburg – Müncheni lennujaam rongipiletit, sekeldusi relvadega ning 2 tundi hilinevat lennukit. Maad mööda tulijatel oli kõik tavapäraselt kurnav – Priit magabki praegu nagu kott. Las magab. Tegelikult oli see laager minu jaoks üks paremaid Ramsau
September oli treeningu mõttes… igav. Mingeid põrutavaid sündmusi ei olnud, Otepääl laagris, vahepeal koolis… Õlga sain oma süsti ära ja dopingukontroll käis, aga üldiselt oli väga rahulik ja üksluine sportlase elu. Treeningpäevad 25 Treeningkorrad 36 Võistlusi 0 Km kokku 586,8 Erialased km(suusk, rull, imm) 422,9 ÜKE 04:54 Aeg kokku
Sportlane on ikka loll küll. Normaalne inimene teab, et kui korra on haiget saanud, siis teist korda sama reha otsa ei astu. Aga sportlased… Ühe uuesti ja uuesti. Ühesõnaga – eile oli meil kontrollvõistlus ja minu ning minu lihaste arvates oli see lihtsalt üks jube lugu. Kõik algas juba eelmisel
Ja ongi juba järgmine puhkepäev käes. Neli treeningpäeva seljataga, viimased neli ees ootamas. Üldiselt on läinud vahelduva eduga, aga praegu on ilmad ilusad ja tuju hea. Umbes teisel treeningpäeval oli mul pärast suusatamist must masendus peal, mida juuresolev pilt ka kõnekalt ilmestab. Jama oli selles, et kõik sõitsid minust kiiremini.
Läks täpselt nii, nagu eelmise postituse lõpus kirjutasin – ropp ilm saabus (praeguseks on suuremas osas läbi). Meie juures sadas lund küll, õnneks eriti maha ei jäänud, aga umbes 1300-1400 juures on juba korralik lumi maas. Tee hoiti õnneks üsna puhas ja nelivedu on meid ilusti kolm päeva üles vedanud.
Lausa kaks laagripäeva on juba läbi, korra ka suusatamas juba käidud. Elame tavapärases kohas, Haus am Bach. Rahvast on hetkel veel vähe, aga juba hakkab tulema. Paari päeva pärast peaks põhimass saabuma, siis on suusa- ja rullirada ülerahvastatud nagu tavaliselt. Ilmad on praegu poolkõvad, pool päeva on päike, pool päeva