Monthly Archives: January 2011

Kui kellelgi oleks mõni tund või päev aega üle, ma heameelega võtaks endale. Ma vist olen seda küll korduvalt rääkinud, aga ega topelt (mitmekordselt) ei kärise – puhkenädalad on need kõige hullemad. Laagris ja võistlustel oled lihtsalt rutiinis sees ja teed omi asju. Kodus on seda sebimist ikka erakordselt palju

Varem tundus mass mulle alati ühe täiesti võimatu võistlusena – lühidalt öeldes sõita ei jõua ja pihta ei saa. Eilne päev aga polnud sugugi paha. Kaks trahvi (parim massi laskmine minu ajaloos), sõidu kaotus 1:06 (vaevalt ei see väiksem olnud on, 10km peal on küll rekord ~50sek) ja 13.koht 1:08

Selle hooaja 9. ja 10. kohaga olen täitnud Saksa koondise normi Hantõ MMiks (1xtop 8 või 2xtop 15). Pole paha. Üldse oli eile hea päev. Tiirus oli küll tuul, aga võtsin asja võrdlemisi ettevaatlikult ning märgid kukkusid. Suusarajal päris ei lennanud, aga häbenemiseks pole ka põhjust – sellel hooajal pole

Kümnendat korda olen juba Anterselvas Maailma karikal. Küll see aeg alles lendab! Palju on muutunud, aga põhiasjad on ikkagi jäänud samaks. Sporthotel Wildgall, mis sellel aastal rahvaste sõprust propageerib (Eesti-Läti-Leedu, Valgevene, Ukraina, Kasahstan, kaugeid sõpru esindavad hiinlased). Rajad on aastatega pisut muutunud, staadionit on uhkemaks ehitatud, aga mäed on siiski

Mul ei oleks absoluutselt mitte midagi selle vastu, kui ma oleks MK-sarja üks kiiremaid sõitjad. Reaalselt olen ma parematel päevadel top 20 sees, kehvematel aga 60. koha kandis. Sprindi kaotus jääb vahemikku 1:10-1:50. Järgnev kirjatükk püüab põhjuseid lahata. Treenimisest olen juba kirjutanud ühe pika ja segase jutu. Järgnev jutt on eelkõige

Ilm oli eile ilus – või noh, vähemalt vihma ei sadanud. Eriti. Suusatada võis ka üsna nobedalt, kuigi rada oli üldiselt pehmem kui individuaali ajal ja enda enesetunne polnud kõige parem. Aga laskmine, kurivaim! Polegi ammu võistlustel ühes tiirus kolme trahvi lasknud, sellest hooajast nagu ei tulegi ette. Aga juhtub

Ilm oli muidugi huvitav. Vihma ladistas hommikust saadik ja võibolla varemgi, aga siis ma lihtsalt magasin. 10-minutilisel jalutuskäigul said püksid läbimärjaks. Hommikune meeste treening jäeti ära, et naistel ikka oleks veel millegi peal võistelda. Ilmselgelt oli see vesi minu veskile, sest rada jäi vähemalt siledamatel lõikudel kõvaks ning jäiseks ning

Praeguseks oleme juba Ruhpoldingus, esimene treeningki tehtud. Staadioni on kõvasti uhkemaks ehitatud ja ka radu on muudetud. Ütleme, et huvitavamaks. Aga pühapäeval oli siis selle hooaja esimene (loodetavasti mitte viimane) mass-start. Kui pihta oleks saanud ja sõita oleks jõudnud, oleks päris hea võistluse teinud…   Kõik oli päris hästi teise

Üks selle hooaja suurtest eesmärkidest on täidetud – saan massis startida. Loomulikult on see alles algus, aga hea tunne on ikkagi. Hooaegadel 2007 ja 2008 hakkas tunduma, et ei jäägi enam massist välja, aga nüüd oli vahepeal peaaegu kolmeaastane paus. Hea on “tagasi” olla.   Üldiselt ei ennustanud head suurt