Ajaveeb

25.03.2010 – Siber

Pärast järjekordset “ümbermaailmareisi” (kolm lendu, öö Helsingis, pool päeva Moskvas, algpunktist lõpp-punkti 32 tundi + 4 tundi ajavahet) jõudsin eile varahommikul kolmest Hantõsse. Hakkan juba vaikselt rütmi sisse elama – kui eile ärkasin kell 11, siis täna juba enne kümmet. Aga ma pole sugugi ainus, hommikusöögisaal oli padjanäoga sportlasi täis;)
Continue Reading
Ajaveeb

21.03.2010 – Itaalia

Tavaliselt pesitseme me Itaalias “Süd-Tirol”-piirkonnas. Tugevad saksa mõjud, saksa keelega saab vabalt hakkama ja üleüldse ei ole olulist vahet, mis pool piiri olla – Saksa, Austria, Itaalia – üsna sama seis. Siin Aostas on aga lood hoopis teised. Siin on Itaalia.     Isegi meie hotelli nimi on Italia! Kõik
Continue Reading
Ajaveeb

18.03.2010 – Kiire vahelepõige Oslosse

Üleeile õhtul saabusime siia ning homme õhtul sõidame mina, Indrek, Kauri, Jaan ja Rain juba Itaaliasse Aostasse, sõjaväelaste maailmamängudele (Winter Military World Games). Kuigi taaskord parandasin hooaja parimat tulemust, lubage siiski öelda, et võistlus läks metsa. Hea on see, et nädal ja kaks individuaalstarti on vaja veel üle elada, sealt
Continue Reading
Ajaveeb

12.03.2010 – Kontiolahti järsud nõlvad

Juba täna jätkub MK-karusell. 15:15 antakse start segateatele, meie oleme koosseisus Kadri, mina, Priit ja Martten. Laupäeval on sprindid, kus lisaks eelpoolnimetatutele on stardis ka Priit Narusk, Karel (Kristeli vend), Sirli ja Elisabet. Pühapäeval jälitused, kus kõik tahaks samuti hirmsasti startida.   Viimaste päevade kõhuviirusest olen tänaseks jagu saanud, eelmised
Continue Reading
Ajaveeb

09.03.2010 – Tuulehoog

Enam-vähem olen nüüdseks väsitavast nädalavahetusest välja puhanud. Minu puhul, antud hetkel, osutus kuue päevaga neli starti teha ikkagi parajaks katsumuseks. Pühapäevaks olin omadega üsna õhtul ning pärast võistlust ei olnud mitte pettunud käest libisenud medali pärast, vaid hoopis rõõmus, et see üritus läbi sai.     Tegelikult olin juba laupäeval
Continue Reading
Ajaveeb

05.03.2010 – Lilletseremoonia

Viimasest kahest stardist kahel olen pääsenud lilletseremooniale – kui eestikaid mitte arvestada, siis pole seda varem kunagi juhtnud;) Hea küll, konkurents oli suhteliselt hõre, aga meie võistkonnale on see siiski suur asi. Kui kogu ülejäänud hooaja üritad vältida viimaseks jäämist, siis on lohutav vähemalt ühel võistlusel olla esikuuiku-konkurentsis.     
Continue Reading