Kahju muidugi, et meie hetketase ongi seal viimaste kohtade pärast heidelda… Aga loe või arvuta kuidas tahes, 15 sekka tulek oleks olnud juba ilmselge eneseületamine või nõudnud teiste võistkondade täielikku põrumist. Mina olin meie parim – ja isegi kui meil oleks praegu neli sellist laskesuusatajat, oleks me olnud ikka seal
Üldiselt oli väga raske võistlus. Teisel ringil sai hapnik järsku õhust otsa ja sealt edasi oli puhas valu ja kõõksumine. Jube lugu. Esimene lamadestiir läks nii, nagu kõik siinsed esimesed lamadestiirud – viimane mööda. Korraks tundus, et läheb ka see võistlus sama stsenaariumi järgi, aga võtsin asja rahulikult ja lasin
Ilmselt on kõik juba erinevates audio-visuaalsetest kanalitest näinud, mida ma sellest võistlusest arvasin. Nojah, plaan ei olnud just päris selline. Sõita oli isegi enam-vähem. Pealelaskmise ajal sadas veel laia lund/lörtsi, aga pisut enne starti lõppes see nali ära ning rada oli enam-vähem sõidetav. Aga ainult enam-vähem, sest ainult ideaaltrajektoor
Vähemalt saab jälituses startida, see on kõige tähtsam. Ja ühtlasi ka miinimumprogrammi täitmine, mille tõttu võib võistluse rahuldavaks lugeda. Esimene ring põgenesin aktiivselt Kaisa eest. Kogu aeg oli kõrv kikkis, kas kuulen tema ergutamist või mitte. Ausalt öeldes olin üsna üllatunud, et jõudsin ilusti tiiru ära, aga nagu hiljem
Nüüd, kui ajakirjandus juba teab, pole mul ka mõtet enam varjata – haige olin. Vähemalt ma ikka loodan, et olin ja nüüd olen juba terve. Vähemalt palavikku pole enam mõnda aega olnud, täna hommikul oli pulss täiesti normaalne ja käisin isegi suuskadega jalutamas ja laskmas. Kronoloogia on aukartust äratav:
Kuni näiteks veebruari lõpuni ilmuvad jutud aadressile http://priitjaeveli.pri.ee/olympic. RSSi suhtes sõna ei julge anda.
Kuni näiteks veebruari lõpuni ilmuvad jutud aadressile http://priitjaeveli.pri.ee/olympic. RSSi suhtes sõna ei julge anda.
Aklimatiseerumine on läinud normaalselt, kui loeme normaalseks kell 21 magamaminekut ja 6-7 ärkamist. Aga mulle nii sobib. Igal juhul keset päeva (ehk eesti aja järgi õhtul) enam uni peale ei tiku. Elu olümpiakülas on elu nagu väikeses külas ikka. Siin Whistleris on suurem osa maju väikesed ridaelamud, mõni üksik
Ühesõnaga see on see koht, kuhu ma nüüd üritan üht-teist edaspidi kirjutada. Kommenteerida saab, aga enne ilmumist peavad nad saama minu heakskiidu. Väljanägemine on ka selline nagu on, kui ma viitsin susserdada, siis susserdan. Head talve!
Ülehomme lendame Vancouverisse ära ja homme on see kuupäev, millest kõik olümpiareeglid kehtima hakkavad. Vähemalt ajutiselt ma panen selle poe kinni, eks mul on reisi peal aega mõelda, kas ja kuidas siin infoedastamine olümpia ajal toimima hakkab. Praegu aga meenutame hoopis eelmist olümpiat. Oi, küll me olime noored!