Laagrivaheline aeg on kiirelt läinud. Siia sisse mahtus hulgaliselt erinevaid kodutöid, puhkust ja mõned kontrolltreeningud. Tehtud sai ka koormustest. Hetkel oleme juba suunaga põhja – ei ole vaja enam kaua oodata … homme saab suusatada. Minu reis hakkas juba eile hommikul, kui Tartus tavapärasel hooajaeelsel koormustestil käisin. Kuna tänane laev
Ramsau laager on läbi saanud. Kolm nädalat müttamist – siia mahtus üks viiepäevane ja neli neljapäevast mikrotsüklit kogumahuga umbes 60 tundi puhast treeningaega. Piisavalt. Loomulikult lisandub siia hulgaliselt võimlemist ja tööd relvaga. Ma usun, et kokkuvõttes igati korralik laager – ja mis kõige tähtsam … loodan, et sai tehtud
Ramsausse saabus alates eilsest talv. Kui aus olla, siis suusasporti tuleb veel üleval mäe otsas (u. 2700m. üle merepinna) tegemas käia, kuid väga talviseks on läinud ka meie elamiskõrgusel (u. 1100m.). Päris suusatada all veel ei saa, aga kuna lubatakse oma 3-4 päeva jagu veel prognoosimatut tormi, siis lootust ehk
Suvine nö. „musta mulla“ ettevalmistus on läbi saanud ja olen esimesi päevi Ramsaus. Seekord meie väikesest tiimist üksi , kuna Eveli otsustas koju halli Eestimaa sügist oma silmaga kaema jääda. Ütles, et ei mäletagi, milline see Eestimaa tõeline sügis on ja soovis seda peale pea 10-aastast laagerdamist meelde tuletada. Tegelikult