Miks on hea olla kopajuht? Karjääri on hea teha. Aga miks on halb olla kopajuht? Kogu aeg on kopp ees. Praegusel hetkel on juhe üsna koos. Kevadel kipuvad kõik asjad maru kokku jooksma – viimased treeningud ja võistlused, (minu jaoks taasalgav) kool, isiklik elu. Oeh, raske on see elu. Antud
Veebruar on maailmameistivõistlustekuu. Idee poolest ka vormikuu, aga minul kukkus see pisut teistsugune välja, aga see on omaette jutt. Üldiselt enam suurt treenimist ei toimunud, oli aeg üheksa kuu töö realiseerimiseks. Treeningpäevad 24 Treeningkorrad 37 Võistlusi 7 Km kokku 483,5 Erialased km(suusk, rull, imm) 413,5 ÜKE 00:30:00 Aeg kokku 43,5
Ma ei ole jätkuvalt päris kindel mida sellest aastast arvata. Oma eesmärgid ma nagu täitsin, kokkuvõttes 30 hulgas ja hooaja lõpp oli vägagi positiivne, aga kohati jäi halb maik suhu. Ning põhivõistlused, maailmameistrivõistlused Östersundis, ei läinud päris kindlalt nii, nagu planeeritud oli. Kokku tegin MK-sarjas 31 starti, 26 individuaalselt ja
Haanjas on jätkuvalt sügav talv ning laupäeval-pühapäeval löödi neli kärbest ühe hoobiga – toimusid lahtised Eesti MV, Võru linna auhinnavõistlused ja Viessmann-EOK noorte karikasarja etapp ühe võistlusena ning lisaks pullivõistlus "Eesti otsib laskesuusatajat" kuulsate ja ilusate osavõtul. Eesti MV olid siis seekord "lahtised", mis tähendas, et mul tuli lisaks Kadrile
Uskuge või mitte, aga Haanjas on korralik talv. Praegu aknast välja vaadates näitab kraadiklaas -3 ja lund sajab. Oleme Kurgjärvel laagris ja nädalavahetusel tulevad siin Eesti (lahtised) Meistrivõistlused. Vahelduseks on täitsa tore Eestis ka valge lume peal suusatada. Haanja lasketiir on võistlejate jaoks valmis, kuulu järgi pidid ka lätlased kohale
Mina ise arvan küll, et lõpetasin hooaja ilusti. Hea küll, oleks muidugi märksa paremini ka saanud, aga pole vaja seda juuksekarva hakata lõhki ajama. Korralik võistlus, sain, mille järele läksin. Alla nelja trahvi ja parim massi tulemus. Pikka juttu ei hakka kirjutama, teeme täna lühidalt ja löövalt, mul oli eile
Hooaja parim koht hooaja eelviimasel võistlusel. Ma olen ikka pika vinnaga küll – nagu õige eestlane kunagi. Ikka 29 starti on vaja enne ära teha, siis tuleb 30. normaalne. Üldiselt ei kurda – nii laskmine kui suusasõit tulib päris hästi välja, kuigi suurepäraselt ei tihka kummagi kohta öelda. Kui, siis
Miinimumprogramm sai täidetud – üks trahv ja 20. koht. Normaalne sõit jälle, aga ausalt öeldes on nendest normaalsetest sõitudest ja kahekümnendatest kohtadest natuke villand. Siiski hea, et niigi läks. Kaotus võitjale päris väike ja hea stardipositsioon jälitussõiduks. Ilm-ilm-ilm. Enne pealelaskmist sadas vahepeal vihma. Vuhh, vastik. Aga rada oli märksa parem
Kui Hantõst lahkusime 24 miinuskraadiga, siis Oslo tervitas meid +8 kraadi ja vihmaga. Tänaseks oleme näinud vihma, udu, lörtsi, äikest (!!!) ja täna õhtul ka korraks päikest. Lund on suusatamiseks pisut vähe, jooksmiseks natuke liiga palju. Ilmast tulenevalt on ka rajaolud kesised. Lund on tegelikult päris palju, isegi maratoniring on
Ei ole minust jätkuvalt veel massisõitjat. Ei sõitjat ega laskjat. Statistika on halastamatu – nende 7 massi jooksul, mis ma üleüldse sõitnud olen, on parim lasketulemus olnud 4 trahvi (selle aasta Oberhof) ja parim lõpptulemus 22 (eelmise aasta Anterselva), aga vägisi kipun ikka sinna 25-30 kohtadele jääma, kaks korda olen