…ja enamasti ei võitnud. Ühesõnaga, huvitav eksperiment selja taga ja täiesti elus. Kolme päeva 5 starti, kokku ~38km. Kõige raskemad olid esimene ja viimane start, aga need olid ka kõige pikemad. Tulemused olid sellised nagu nad olid, laskesuusatamises olid üsna ebahuvitavad, aga see-eest õpetlikud võistlused. Murdmaa oli huvitavam.
Algselt oli mul kaval plaan nii poolsalaja ja suurema kärata Oslosse kohale ilmuda, oma võistlus ära teha ja siis öelda, et näe, juhtusin jah MK-le. Aga eilne päev viis selle uudise ka meediasse, kes selle hooga comebackiks tituleeris. Nojah, selle loogika järgi teeb Eha Rünne igal aastal comebacki, kui ta
Stabiilsus ei paista sellel aastal just minu kõige tugevam külg olevat. Võin vabalt nii öelda – kui vaja lasen trahve ja sõidan aeglaselt, kui rohkem vaja … suudan ka normaalselt või hästi lasta ja väga viisakat suusakiirust näidata. Just nii ongi. Forni Avoltri IBU Cup-i sprindi „hiilgasin“ laskmisega …
Tervitused Forni Avoltri lumistelt nõlvadelt. Edukat 2012 aastat kõigile meie blogi lugejatele ja muidu pöidlahoidjatele. Uut aastat pean alustama IBU Cup-lt ja sellel korral oleme suuna võtnud Forni Avoltri ja nädalapärast võistleme Haute Maurienne (FRA) radadel. Jah – kuulu järgi on mul lootus saada ka Nove Mestosse, kuid …….. ma
Kui mul selline erakordne laiskus peal ei oleks, siis ma jõuaks ilmselt päris palju asju tehtud… Viimasel ajal on aga ainult söödud (rohkem ei jõua. Kui, siis ainult pisut šokolaadi või midagi), magatud, loetud ja muidu passitud. Hää küll, Otepääl sai lausa treenima kukutud, aga kogu kasulik tegevus on ikka