Tavaline laagripäev

Esimest korda vaatan kella 5:48. Magame edasi. Järgmine kord 6:58. Noh, pisut veel. 7:20 annan alla. Äratuseni on veel 5 minutit, aga ei hakka juuksekarva lõhki ajama. Võtan kella ja pulsivöö. Lamades pulss 47, püsti tõustes saavutan maksimumiks 92, aga siis langeb alla 79 peale. Selline keskmine.

Kehvasti magatud öö annab tunda, eelmine õhtu mingid noored lärmasid keset ööd akna taga. Aga nüüd riidesse ja hommikused hügieeniprotseduurid – üllatuslikul kombel ei vaatagi peeglist vastu suure padjanäoga Salgu-Mari, nii et kammi ja külma vee koosmõjul saab üsna kiiresti inimese näo pähe. Pesen ajaviiteks eilsest jäänud tasse – tuleb tunnistada, et enamus ongi meie omad. Ilmneb ka esimesi elumärke teistest tubadest. Daniil on muidugi ammu üleval, tema on see tubli, kes hommikuti ujumas käib. Mina panen arvuti sisse ja äratan Priidu üles. Ajaviiteks hakkan treeningpäevikut täitma, laupäevast saati täitmata, viimane aeg, muidu lähevad lasketrennide trahvid meelest ära. 7:45 on Priit minekuvalmis, pakime arvuti kotti ja jalutame sööma, nii umbes 5 minuti ots. Arvuti on kaasas, sest söögimajas on internett…  

Hommikusöögiks puder jogurtiga + tee, minul piimaga + võileib singi-juustu ja ohtra tomatiga. Söögi kõrvale meilid ja uudised. Söömast tulles paistab tiirus Mäesalu auto, kuigi trenn algab alles 9:30 ja praegu pole veel pool üheksagi.

"Kodus" jätkan treeningpäeviku täitmist. Eelmine nädal 20 tundi ja 46 minutit ning 164 km. Graafikus. Täidan ära ka laske-, jõu-, ja meditsiinipäeviku, kiirenduspäevik jääb kahe silma vahele või ma vist polegi seda pidama hakanud… Selle kõigega on kell tiksunud üheksani ja ongi paras aeg hakata trenniks valmis sättima. Otsustan, et proovin täna jälle uut püssi, aga sellel pole silmaklappi või õigemini on klapp katki. Vahetan oma püssi küljest dioptri ja klapi. Riidesse, jook punsusse, muud vidinad.

Umbes 9:20 paiku hakkan tiiru poole astuma. Priidul on täna küll tervis parem kui eile, kui ta hommikul nagu hunnik õnnetust oli, aga treenima ta siiski ei tule. Tiirus pisut kuiva, siis kruvikeerajaga püssi kallale – et dioptri ära vahetasin, on nüüd vaja ka sihikut ettepoole tuua. See on kiire ja lihtne asi. Indrekul on märksa raskem juhus, temal kipub päästik iseenesest kergemaks minema, tema timmib kauem. Veel natuke kuiva ja siis pealelaskmine. Sihiku liigutamise tõttu on püss muidugi korralikult pealt ära, aga seda oligi arvata. Saan enam-vähem peale, sellest piisab, sest niikuinii on paberisse laskmine. 9:45 hakkame treenima – jooksu kompleks lühikeselt ringilt. Täna ei ole minu päev (ja minu püss ka mitte). Laskmisega läheb terve igavik aega, saksa püssi laadimine on võõras, astun paar korda sinna ämbrisse. Püsti lasen paar sellist seeriat, et aitab ja lähen enese rahustuseks pikemale ringile. Viimane seeria on korralik. Kokku 50 minutit kompleks ja ees oota põhitreening – Vällamäel imikas.

14 minutit jooksuga sinna ja treenima. Kohalikele: esimesest üles, kolm a-st alla, teisest üles, esimesest alla, kolm a-st üles, kolm b-st alla, matkarada, Taevakaar, teisest alla ning korra veel esimest üles ja kolm a-st alla. Mittekohalikele: trenni jooksul ründan Vällamäge eestpoolt 4 korda, tagant, ülijärsu nurga alt korra ja vahepeale jääb ka üks korralik tõus. 53 minutit. Ei hakka pilli lõhki ajama, ma võin vahel 5 minutit vähem ka treenida. 15 minuti sörki Haanjasse tagasi. Kogu treening umbes täpselt 2:13, kavas oli 2:15. Väsimus hakkab vaikselt tulema…

Kiirelt pesema, muidu jõuavad poisid ette. Siis aitan Priidul natuke arvutiga mängida;) ja sööma. Pelmeenisupp, guljašš (ma arvan) ja mannavaht. "Aitäh, kokatädi, kõht on ees kui Munamägi!". Hommikurosinad on otsas, käin ka poest läbi. 13:20 jõuan tuppa. Magama! Loen veel pisut raamatut ja räägime Priiduga juttu ja siis magamegi. Uni on hea, kuni 15:25 kell äratama hakkab. Tere hommikust. Söön ooteks eileõhtuse koogitüki ja lähen uurin poiste käest, millal trenni minnakse. Lepime kokku 16:30 peale, sest kavas on kõigest pooleteisttunnine treening. Selge, on pisut vaba aega. Nokitsen arvutis piltide kalla, kirjutan pisut seda jutukest, pesen särgi puhtaks (sest homme pidi Sporditäht tulema). Särk on sõna otses mõttes must, vist püss määrib kuidagi.

Pisut enne poolt viit lähemegi (mina ja poisid) välja. Tüdrukud on ilmselt juba läinud, nemad (ja massöör) elavad teisel pool maja. Jookseme Kurgjärvele, õigemini mina jooksen, poisid sörgivad. Kurgjärvel tundub esmapilgul, et jõusaal, mis meil kavas oli, on täis. Siiski mitte, ainult meie tüdrukud. Kuna Kurgjärve jõusaali sisustus pole just rikkalik, siis tuli kasutada ohtralt fantaasiat. Ah, mis seal ikka. Jalad, käed, kõht, selg – pole midagi uut siin päikese all, kui matid on, saab kõik suuremad lihasgrupid treenitud. Jõusaalis rassime tunnikese. Lõpus kipub juba moraal langema, aga võitleme lõpuni. Siis lähevad poisid ujuma, mina võtan suuna koju. Vaikselt sörgin, vahepeal söön maasikaid ka. Trenn kokku umbes-täpselt 1:25.

Poisid saabuvad peagi ja hõivavad sauna. Mina venitan, joon ka väikse valgujoogi, vaatan telekat, loen raamatut. Siis pessu ja väikse hilinemisega jõuame umbes 18:40 sööma. Tatrapuder, kotletid, värsked hapukurgid, lõunane mannavaht. Lõpuks tuleb ka pea(või oli see vanem?)treener Hillar koos Läti meeste treeneri Urbanovitsiga. Tõi mulle testimiseks rullid, millega naised septembris MMil võistlevad.

Pärast sööki timmin natuke püssi. Igal korralikult tütarlapsel on ju raspel kotis! Koos kuuskantvõtme, 17-mutrivõtme, tavalise ja ristpeakruvikeeraja ning näpitsatega. Püssiga ei tee ma midagi vundamentaalset, lihtsalt arendan oma suunda edasi, iga muutuse puhul läheb pisut aega, enne kui aru saad, kas on hea või on midagi veel vaja. Tõenäoliselt tuleb veel mõnest kohast lihvida, talvevormi loodan püssi saada augustis. Laskmist see ei sega, sest timmin ainult püsti asendis, lamades on kõik paigas ja püsti on tegelikult laskmine hoopis muudes asjades kinni, väike ebamugavus ei ole otsustav.

Siis nõustan veel Indrekut natuke IT-küsimustes, kirjutan sedasama jutukest ja kell ongi juba 20:18. Nüüd edasi on puhas vabakava. Ilmselt kirjutan tänased treeningud päevikusse ja venitan natuke, sellega asjalik tegevus piirdub. Ülejäänud on lebo – telekas, raamat, arvuti. Umbes kümne ajal hakkan magama sättima.

Vot selline ongi elu laagris, väikeste variatsioonidega trennide sisus ja õhtuses tegevuses. Vahel on massaaþ, üks õhtu oli näiteks hoopis pildistamine, neljapäeval vaatame teatrietendust. Laager hakkab vaikselt läbi saama, neljapäev on lihtsam päev, punktilaskmine, jalka ja kerge ratas või klassika rull. Reedel on kerge testivõistlus jooksult, laupäeval on pikk ots ja siis ongi kõik. Tervitused Haanjast!