Ja jälle punktidel… Üsna uskumatu, eksole. See on nagu eelmisel aastal juba, kui vahepeal hakkas tunduma, et enam ei olegi võimalik punktilt välja jääda. Eks tegelikult ei ole see üldse raske, ka täna oli üsna napp pääsemine, aga mingi nipiga olen sellel hooajal suutnud kõik sprindid sinna 30 hulka ennast ära suruda. Ja homme on jälle punktid tulemas;)
Enne starti oli küll selline tunne, et sinna rajale ma täna jään. Ei olnud hea enesetunne, mitte tavapärane ootusärevus, vaid pigem muremõtted: "Kuidas ma hakkama peaksin saama?". Ilmaolud ei olnud ka minu jaoks kõige meeldivamad, vahepeal sadas kergelt vihma, siis hakkas veel lund sadama, tuul oli ka ja üleeilne kiirustreening oli paraja ehmatusena meeles. Soojenduse ajal ma ikka üldse ei liikunud, tõus oli jätkuvalt suur-suur. Helvis maadles minuga (loe: venitas ja väänas) natuke enne starti, see tegi vähemalt lihase vähe teravamaks.
Stardist läksin minema vanarahva tarkusega "tasa sõuad, kaugele jõuad". Rahulikult. Pärast sain teada, et esimeses vaheajapunktis olin ma ikka üsna taga, nii umbes 60 koha kandis. Sirliga ühte auku. Aga ega Ole Einar omas sõidus ka alguses ees ei olnud;) Üllataval kombel ei olnudki ma esimese tõusu lõpus täitsa kinni. Püüdsin hoopis Ponza, kellel oli juba teine ring, peaaegu kinni. Järgmisel tõusul läksin mööda, kuigi kahtlesin kõvasti, kas ikka tasub, ega ma üle ei pinguta. Ringi lõpus oli taas meeldivalt üllatunud – nii kerge ongi või?
Tiirus oli muidugi tuul. Tegin kindluse mõttes kaks vasakule (parandusi loomulikult) ja lasin kindluse mõttes esimese kohe mööda ka. Aga ma olen sellega juba harjunud, nii et pikalt ei põdenud. Ainult viimast lasku mõtlesin, et kahte ei oleks küll hea saada. Ponza lasi seevastu püsti kiire nulli (24 sek) ja oli juba rajale minemas. Mina läksin vaatasin kiirelt trahviringi üle.
Teisel ringil olin ma täiesti üksi metsas. Kui need tuhanded pealtvaatajad välja arvata, kes raja ääres trummi lõid. Siis oli hea sõita, kui keegi sakslastest parajasti tiirus oli, siis kõik vaatasid hardas vaikuses ekraanile ja keegi ei karjunud. Muidu oli mõni hetk päris valju. Õnneks ei trehvanud ma rajal mõne sakslasega kokku, siis oleks vist kurdiks jäänud. Ei tea, kas nemad jäävad? Aga tagasi rajale. Ka teisel ringil oli üllatavalt hea. Eelviimasel tõusul tundsin, et jalg hakkab kangeks jääma, aga alles seal ja kui ma Pokljuka peale mõtlen, siis oli mu jalal juba teisel tõusul veel hullem tunne. Nii et kõik oli hästi. Tiiru tuleku sirge oli aga pikk ja vastu tuult, nii et andis (uhkes üksinduses) seda suruda.
Tiirus sama lugu – ae, on siin keegi? Tuul tundus, et annab hetkeks järgi. Esimene kukkus küll koba peale, aga peaasi, et kukkus. Teine ja kolmas – ilus. Siis hakkasin juba mõtlema, et maru hea, kolme enam ei saa saada. Siis tuli aga tuul ja lasin kaks viimast mööda. Inetu lugu, ega see tuul nüüd nii kõva ka polnud. Trahviringid läksid nagu lennates, hea kiire ring siin. Seal nägin ekraanilt ära, kuidas Varis üldse pihta ei saa.
Viimasel ringil oli selge, et panna on vaja. Eriti siis, kui Rain väitis, et olen kakskümmend kaheksa (tegelikult ma kuulsin ainult "…kümmend kaheksa", aga tooni ja liigutuste järgi eeldasin, et vist ikka kakskümmend see on) ja tihe punt on ees ja taga. Kuna ma jõudsin, siis ma ka panin. Ausõna täna oli meeldiv sõita. Mitte et oleks kerge olnud, loomulikult oli raske ka, aga mitte selline raske, nagu ma sellel aastal päris tihti tundnud olen. Täna oli selline raske, et ma jõudsin veel suruda. Lõpusirge oli küll pikk ja järjekordselt vastu tuult, aga kohale ma jõudsin. Üsna rahul endaga, kusjuures.
Laskimine oli muidugi kahtlane. Mitte otseselt palju, eriti selle ilma kohta, aga nii mõnedki minu tasemel sõitjad (nimesid nimetamata ühed Ukraina kaksikud…) suutsid lasta nulliga ja väga head kohad saada. Ütleme nii, et ma olen tubli laskja, aga mitte väga hea. Võistluselt võistlusele nulle ei lase, aga mingi sellise umbmäärase keskmise taseme teen ära. Ja saan umbmäärse keskmine kakskümmend-midagi koha.
Puhta sõidu kaotus oli täna muidugi suur, 2 minutit. Ei mäletagi nii suurt kaotust. Samas oli see 38. aeg ja sellel hooajal pole ma eriti ettepoole trehvanudki, Kontiolahtis olin samuti 38 (1:14 kaotusega). Eks ma sellises karvajalgade pundis olengi… Head meelt tegi see, et viimast ringi jõudsin ilusti suruda, 21. aeg, korralik. Algus oleks võinud kiirem olla, vist. Aga jõudsin sõita, jõudsin tõugata. Sellel hooajal ei ole see just sage tunne. See annab jälle natuke lootust, et nüüd tulevad paremad ajad. Eks muidugi homme ole näha, kuidas vorm tegelikult on.
Kokkuvõttes olen rahul, taas kord läbi koba punktil, aga ikkagi punktil. Ma tahaksin olla parem, tahaksin Kaisa Mäkäräineni ja Helena Jonssoniga võidu sõita, aga selleks on vaja minutike kiiremini ennast raja peal liigutada. Tiirus ei maksa mööda ka lasta ja nii lihtne see olekski. Vaatame. Homne taktika – esimene ring loksun grupi taga, hoian õdede Semerenkode lahedale ja siis vaatame, kuidas tiirus minema hakkab. Ilm mingeid paranemise märke ei näita, tuul ikka undab akna taga. Aga tänane näitas, et kellelgi pole eriti kerge. Samas karvajalgu massis starti üldse ei lasta, kõik on tugevad, väga tugevad. Korra ma olen punane latern olnud, rohkem ei taha, teen kõik endast oleneva selle vältimiseks.
Poistel läks täna ka suhteliselt hästi. Kauri tegi konkurentsitult elu parima võistluse, lasi ja sõitis korralikult, tasuks 42. koht. Ega Indrek ja Roland sellel aastal olulisemalt eespool ei ole olnud. Priit oli samuti enam-vähem tubli, ikkagi elu parim koht. Kurdab küll, et üleüldse sõita ei jõua, et ainult hea suusk päästis täna. Mina ikka loodan, et nüüd hakkab tulema… Karelil oli muidugi raske, aga enam-vähem tuli toime, vähemalt ei läinud labiilseks ega ei kukkunud oluliselt viimasel ringil ära. Nii mõnigi tuntud nimi jäi selja taha, rääkimata paljudest lätlastest. Nii et ka tema võib oma debüüdiga ka enam-vähem rahule jääda, me kõik oleme ka tunduvalt tagapool olnud.
Homme siis start kell 14:00, mina kolmandas reas. Üritan kaamerasse naeratada, aga pead ei anna;)
Lõpetuseks üks video eilsest treeningust, paar kiiremat liigutust ning üks pilt oberhoflaste biathlonihullusest.
{moseasymedia media=http://www.youtube.com/v/NZlqcQNiqac}
Tubli,tubli puhas viis!
Tore lugu,et uuel aastal taas punktil ja eriti,et viimase ringi ponnistus,ja 4 punkti kahh…..Priidule kena sünnarit ja et need kurivaimu püsti tiirud kahh alla kobistaks…õnn ju loeb…nohh homme kell kaks taas saba pihku…irw
goGO!
Kena kena, et uuel aastal kohe punktidele :)… kahju et sind Eurosport näidata ei taha :D. Loodame et tänane sõit toob ilusad 0+0+0+0 ja esikümne koha 😀
täna
oli väga raske. Aga l6puni ma j6udsin. Viimaseks ka ei jäänud. Pole hullu, v6istleme edasi.