Homme algab biathloni-hooaja tähtsündmus. Kõik on valmis. Täna hommikuks jõudsid isegi viimased asjad kohale;) Esimeseks võistluseks on segateade, meie võistkonnas on Kadri, mina, Indrek ja Kauri. Eks paistab, kuidas läheb, mina kavatsen igal juhul kiiresti sõita ja täpselt lasta.
Soojenduseks väike videomeenutus Sarajevost – umbes selline see linn mulle tunduski. Kõrvuti kuuliaugud ja klaasist kaubamaja. Nende vahel kirik. Üldpildi edasiandmise mõttes sobiks sinna paremini mošee, aga näe, ei trehvanud. Surnuaed on ka veel puudu, siis oleks üsna kõik. Kuigi vanalinn oli ikkagi ilus ja inimesed väga abivalmid-sõbralikud-püüdlikud.
Aga nüüd oleme juba pikalt Hantõs olnud. Igal aastal ehitavad nad siia midagi uut juurde, selleks aastaks siis meie hotell, veel paar maja ja üks suur liiklussõlm. Mõned asjad on samad ka, kirik on omal kohal ja suusarajad-lasketiir pole ka oluliselt muutunud. Nüüd, kui asjad ka kohal on, meeldib mulle sii hulka rohkem, kohe kuidagi kindlam tunne on, kui omad tossud jalas. Sest esimesel päeval tegin ma kerge treening hotelli koridoris joostes (2 minutit ring, õnneks on pikad koridorid), teisel päeval ei pidanud närv vastu ja ostsin esimesest ettejuhtuvast poest esimesed ettejuhtuvad enam-vähem toimivad tossud ja dressid. Õhtul suusatasin laenuvarustusega, hea et mul soe pesu, sokid jms omal olemas oli. Aga nagu öeldud, on nüüdseks kõik üsna hästi. Piltidel üks meie hotelli kahest tornist (13 korrust, meie elame seitsmendal, lifti olen ainult korra kinni jäänud:), vaade meie toa aknast, Karmen Kass (kohe kodune tunne tuli, ikkagi üks eestlane juba ees) ja minu tutt-uus jooksukomplekt.
Mis aga võistlemisse puutub, siis tuleb tihe 10-päevak. Naiste võistlusplaan mulle üldiselt meeldib: mix, vaba, sprint, jälitus, vaba, vaba, individuaal, vaba, vaba, mass, teade; meeste järjekord vastavalt (mix, vaba, sprint, jälitus, vaba, individuaal, vaba, vaba, teade, mass, vaba). Varemalt on selle aastal korduvalt naisi ahistatud, nii Anterselvas kui Fort Kentis saime kolm järjestikust võistluspäeva, samal ajal kui meestel oli vahepeal puhkepäev, siin on aga õiglus majas. Stardiaegadega on seevastu enamasti eelis meestel, naiste võistlused on üsna õhtul ja siis läheb siin päris külmaks. Aga teoreetliselt oleme me sellega harjunud ja mingit jalgratast küll leiutama ei pea, ka -19 jaoks on võistlusvorm välja testitud.
Rajad on siin üldiselt normaalsed, leidub erinevate raskusastmetega tõuse ja ka siledaid ning olulisi üleminekuid. Üldiselt mõistlik rada, aga kahjuks pole lumi siin eriti mõistlik. Pikk aega on siin külma hoidnud ning tulemuseks on külm, kuiv ja tuhkjas lumi. Suusad vaikselt ainult kriuksuvad selle peal, aga õnneks on kõigil sama seis. Lasketiir on võrdlemisi tuuline ja ma olen üsna kindel, et sprindis-individuaalis laseb 90% sportlasi püstitiirus kohtadel 28-30 – sest seal on tuulevari;) Minu laskevorm on enam-vähem, kuigi viimaste trennide järgi võiks öelda, et püsti on kas kaks või null;) Samas pole ükski trennitulemus kunagi seganud mul ka 4 laskmast. Elame-näeme, aga üldiselt olen valmis.
Biathloni-jõulud võivad alata!