Neli tervet laagripäeva on siin Otepääl juba üle elatud, kaks veel ning siis on puhkepäev. Tegelikult pole hullu midagi, juuni on ikkagi veel selline poolrahulik. Lasknud oleme kõvasti ja hea uudisena on ka Asko meiega.
Kuigi asjad näisid kevadel üsna kahtlased, on praegu Askoga olemas kokkulepe 30 laagripäevaks suve ja sügise jooksul ning ülejäänud ajal juhendab meid kaugjuhtimise teel. Eile oli meil väike koosolek ka, kus ta eelmise aasta kokku võttis ning seda aastat tutvustas. Millegipärast oli mul tunne, et pool juttu käis konkreetselt minu kohta;) Näiteks see osa, et laskemahud on sügavalt individuaalsed, kõik ei pea 12 000 laskma (minu viimase kolme aasta koormused 5300, 5800, 9900 ja laskeprotsendid kogu aeg umbes samad). Ja näiteks see osa, et halvad päevad tuleb “üle elada” ja siis ära unustada, neid ikka juhtub;) Ühesõnaga, peamine idee oli see, et lasta oskame me kõik, on üksikuid isiklikke nüansse, mida arendada. Alati ainult ei taha need oskused võistlusel välja tulla…
Täna tegime “uut moodi” lasketesti ka. Tavaline standardtest on punktilaskmine, aga seekord tegime erialast laskmist. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et nii märgi tsenter (lamades 2cm, püsti 8,2cm) on 5p, sellest väljaspool, aga trahvita 3p ja trahv 0p. Selles mõttes on see parem test, et erialane on;) Punktilaskmisega oli see jama, et lamades oli ideaalse lasu ja trahvi vahe ainult 3p. Ning püsti oli selline seis, et põhimõtteliselt 4x8p ja üks trahv oli parem laskmine kui 5x7p. Ja niiehknaa püsti mina küll aru ei saa, kas ma lasin nüüd kümne või kaheksa. Lihtsalt tunnen, et oli korralik lask. Ning selle testiga peakski nii olema, et korralik ja hea lask annab 5p, selline kehvemapoolne 3p ja halb lask 0p loogiline.
Jõudude vahekorda see test küll oluliselt ümber ei mänginud, kui eelmisel punktilaskmisel oli esikolmik Indrek, Karel ja mina, siis seekord Karel (355), mina (352) ja Indrek(355) (400 oli maksimum). Aga vahed olid väga väiksed. Esiseitse oli 14 punkti sees. Tegelikult ei lasknud keegi väga hästi, sest ilm oli tuuline ka. Täielikku tippklassi näitaks 380, millest kõik jäid kaugele-kaugele. Lamades lasin ma üsna hästi, 181 ja kindel võit, püsti lasin mõned lähedased trahvid ja üleüldse mitte väga hästi. Priit näiteks oli püsti täitsa tubli, lastes 182. Lamades läks tal pisut nihu ning kokku sai 349 punkti. Kusjuures oli minul tegelikult üks trahv rohkem kui temal…
Laskmine on ikka üks põnev asi, tegelikult ma võiksin igast märklehest pool romaani kirjutada… Umbes nagu orienteerumisega. Üks klassik on öeldnud, et kaart on parem mistahes raamatust, sest seda on võimalik igast suunast lugeda.
Füüsiline trenn pole üldse nii huvitav. Aga küll ta läheb, kui suvi edeneb ja kiiremad trennid programmi sisse suruvad.