13.11.2008 – Leirikisat

Ajaveeb

13.11.2008 – Leirikisat

Kõik algas sellest, et umbes 7 ajal hakkas Priit nihelema, et külm on, puges mulle kaissu ja ka lisateki all oli jahe. Kaheksa ajal näitas raadiklaas -15 ja ega oluliselt soojemaks ei läinud ka. See on nagu reegel, et kontrolltreeningu ajal on laagri kõige külmem päev. Ja praegu on kuidagi erakordselt niiske ka, nii et päris külm ilm. Vuhh, vastik.

Pisut üritasime seda külma üle kavaldada, Helvis määris meid kolme eri kreemiga, nii et jutu järgi oleks võinud me paljalt ka rajale minna. Ei, siiski mitte. Treenida ei ole sellise ilmaga hullu, pakid end piisavalt sisse ning pidevalt liigud. Võistlustel, ja eriti laskesuusatamise võistlustel, on aga riided õhemad ning peatumine üsna sage. Näiteks -17 on juba piir, kus vastavalt tuulele võib võistluse ära jätta ning -21 on vist see temperatuur, kust allapoole midagi enam ei toimu. Igal juhul oli külm. Kogu soojenduse üritasid kuidagi sooja sisse saada. Küll külmetasid sõrmed, küll varbad. Said sooja sisse, läksid korra laskma, jälle kõik kohad jääs. Ebameeldiv.

Tegelikult pole külmaga võistlemises minu jaoks küll midagi uut, eelmisel aastal oli ka siin päris jahe, samuti olen ühed eestikad Haanjas vist -19 sõitnud. Süsteem on selline, et esimene ring on kõik kohad ülikülmad, teisel ringil hakkavad vaikselt sulama ja edasi on üsna normaalne. Seda saaks natuke leevendada, kui esimesel ringil sõidaks näiteks labakuga, mille siis enne tiiru ära viskaks. Noh, vähemalt kaks paari kindaid olen ma nii "ära visanud" ka;) Praegu on parajasti kindavaba periood, peab vist kuduma hakkama..

Kavas oli meil üsna huvitav võistlusmaa, 4x2km ja neli laskmist ehk pärast viimast laskmist sõitsime lihtsalt ümber tiiru ja oligi lõpp. Üldiselt mulle selline süsteem eriti ei meeldinud, sest nii jääb õige võistlustunne tundmata, viimasel ringil alles valus hakkabki. Enne hoiad pisut varu kogu aeg, et oleks natukenegi lootust märki näha. Aga mis teha, kord on vanem kui meie. Meestel oli 5x2km. Trahv mõlematel 30 sek, sest trahviringi jaoks pole piisavalt lund. Kahekilomeetrine ring on siin päris lihtne. Natuke siledat, siis mitme kurviga laskumine (üsna terav), nats sirget, 30 meetrit tõusu ja kergelt üles-alla kõikuv sile tiiruni välja. Väga kiire ring.

Mul oli au startida naistest viimasena, Martten meeste esimesena kohe minu järgi. Esimesel sirgel ja laskumisel olen tugev, suusk töötab ka päris hästi. Viimasesse kurvi sisenen natuke rahulikumalt, sest see paistab olevat üsna jäiseks sahatatud, aga tundub, et polegi nii hull. Ainus jama on, et sõrmed ja varbad külmetavad. Tõusu peal näen juba soome neiut, kes mul ees startis ja samas kuulen tagant Marttenit. Umbes ühel ajal saame kokku, lasen kõigepealt Martteni mööda, siis jätan ise soomlanna selja taha. Tunne on üldiselt hea, suusk töötab, jalad töötavad. Kui ainult need sõrmed kuidagi üles sulaks.

Esimene tiir on puhtalt sõrmede teema. Vehklen enne laskmist kõvasti, et natukenegi tunnet oleks. Pisut ongi. Sellegipoolest läheb põhitähelepanu sellele, et kuidagi eelpääste ära tunnetada (eelpääste on päästiku liikumise see osa, kui päästik liigub, aga pauku ei tee, enne päris päästmist ja pauku) ja aru saada, millal lask käib ning mitte kõike koos eelpäästega läbi tõmmata. Esimene lask läheb loomulikult mööda. "Selge, hakkab jälle pihta". Õnneks siiski mitte, neli järgmist tabavad. Kõik on kontrolli all.

Teist ringi ilmestab Piksons, kellel pool ringi (ilmne liialdus, tegelikult vast 500m) tuules sõidan, sest tema peab ühe poolaka taga laskumisel pidurdama. Mina lähen seekord kurvi täie hooga ja pean kõvasti võimlema, et mitte rajalt välja sõita ning otsustan edaspidi rahulikumalt võtta. Tõusul "vestleme" hooldemees Jaaniga – tema küsib, palju ma lasin, mina viskasin vastuseks näppu. Ringi lõpus sõidab mööda Antila. Teine tiir on jätkuvalt väga külm, aga juba parem. Lasen mööda teise lasu, aga siiski on kõik kontrolli all.

Pärast tiiru möödub Indrek. Tunne on endiselt hea, sõrmed enam eriti ei külmeta, aga varbad küll. Kolmas tiir on ilus, ausõna. Kiire ja täpne laskmine. Tiirust väljumine trehvab kuidagi tipptunnile, korraga on terve tiiru tagune sportlasi täis, kes läheb laskma, kes ringile. Ja ongi juba viimane ring. Tunne jätkuvalt hea, üllatavalt hea. Tõusu lõpp läheb muidugi raskeks, aga surun vapralt edasi, sest viimane ring ju! Siis tuleb aga meelde, et lasta on ka veel vaja ning võtan pisut hoogu maha. Viimane tiir on samuti üsna ilus. Ja nüüd ainult lennates lõpp.

Finishis pidurdan ainult korraks, sõidan aga kohe edasi, kiirelt suusad jalast ja sooja tuppa Helvise juurde laktaati andma. Kaks sõrme on ikkagi ära külmunud ja need teevad nüüd põrguvalu. Annan verd, tilgutan pisut põrandale ka, muljetan teiste neiudega. Peamine emotsioon on kõigil, et külm ja sõrmi ei tundnud. Ilmselt. Laktaat 6,4 ehk isegi kõrge, arvestades, et maksimumpulss oli 180. Oleks viimane ring ka olnud, ma oleks üle kümne ikka selle laktaadi surunud;)

Image

Priidul niiväga hästi ei läinud, oli oma sõnade järgi natuke rabe, arenguruumi on ja esimese võistluse kohta käis küll.

Tulemused: (kui internet laseb pilti üles panna)

Image

Kokkuvõttes oli üllatavalt hea võistlus. Enesetunne oli päris hea, tulemus päris hea, laskmine päris hea, suusk ka päris hea. Laskeaegade üle võiks vinguda, lamadestiirud u 40 sek, aga see oli pisut külmas ka. Muidu ei olegi väga palju kurta, kui siis ainult seda, et pulssi ei saanud ülesse ning maksimumpingutust ei teinud, aga selle tingis võistluse formaat. Praegu mõtlen selle üle, kas minna pühapäeval murdmaa 10km starti, just selle mõttega, et siis sõidaks ikka laktaadi üle kümne ja kopsu lume peale. Vaatame tunde järgi. Kui külm kestma jääb, siis ei lähe ma küll kuskile. Elame-näeme, treenime veel vahepeal.

7 thoughts on 13.11.2008 – Leirikisat

  1. Tubli
    Hästi tehtud. Kui külm pole, sõitke ikka murdmaad ka. Mäkarainen kirjutas oma blogis, et sõidab. Ärge külmetuge.

  2. Priidul palju möödalaske, aga muidu hästi. Sinult eelneva jutu põhjal mitte kõige teravamat minekut arvestades aga supertulemus!

  3. edu!
    Hooaeg algab, meil hirvedega Hiiumaal segane aeg, kuid loodame parimat ning toetame kindlasti Sind Eveli sel hooajal moraalselt ja olemas kindlad plaanid ka tulevikuks.

Comments are closed.