Fanfaarid, paluks. Maailma 15. naine. Pole paha, pole üldse paha. Ei saa nüüd öelda, et ülemäära kergelt tuli, aga käes ta on ja ülejäänud MMi kavatsen lõdvalt võtta. Eesmärk on ju täidetud, kaotada pole midagi, ainult võita.
Enne starti oli raske tunne. Hommikul käisin korraks staadionil netis, tagasi tulles lasin pooleks tunniks silma looja ja siis vaatasin meeste võistlust. Oli põnev. Suusatest läks vaevaliselt. Testimiseks oli ette nähtud üks väikese tõusuga ring ja iga kord selle tõusu otsa jõudes oli pulss 170 ligi, kusjuures enda arvates sõitsin rahulikult… Suusad said siiski valitud, küll väikese kahtlusega, aga valisin meelega selle paari, mis päikese käes vähe parem oli. Võistlus näitaski, et kui metsa vahel oli suusk üsna keskmine, siis lageda peal jäid teised pikalt maha. Pealelaskmine läks juba rahulikult, kaks seeriat ja kõik oli kontrolli all. Sõitsin veel natuke soojendusrajal peale ja oligi aeg starti minna.
Enne starti sain üsna hästi jälgida arenevat medaliduelli ja peab ütlema, et Olofsonil jäi lihtsalt pisut õnne puudu. Kui tema püstitiiru jõudis, puhus seal parajasti tugev tuul ja sellega ei ole lihtsalt võimalik lasta. Sinna kulus üksjagu aega ja ma arvan, et see esimene lask läks ka seetõttu aiataha. Aga jah, õnn pidi ju tugevamaid soosima. Veel sain vaadata, kuidas Nikultchina ja Sirli ei tahtnudki trahviringilt ära tulla (vastavalt 4 ja 3 trahvi) ja siis oligi aeg endal minna.
Esimene ring läks rõõmsalt. Püüdsin kiiresti kinni viimasel ringil oleva tugeva kanada tüdruku Kocheri ja istutasin ennast tema sappa. Sõitsime rahulikult koos, kuni eelviimasel tõusul algas tema lõpukiirendus. Mina sõitsin rahulikult edasi ja jäin pisut maha. Aga siis tuli pikk laskumile lagedal, päikese käes. Laskumise lõpuks olin juba mina pikalt ees. Libedad suusad, libedad suusad.
Lamadestiir oli ideaalne. Täielik tuulevaikus. Ja märgid kukkusid lausa iseenesest. Mul ei olegi midagi öelda, mina ei oska paremini lasta, ei olegi võimalik. Rõõmsalt ringile. Pärast 0 on üsna kerge minek.
Keset teist ringi selgus, et hakkab raskeks minema. Varsti nägin ees ka Sirlit, kellel oli viimane ring ja ilmselt veel raskem. Igal juhul sõitsin temast mööda ja üritasin kuidagi mingit hapnikku õhust kätte saada. Eriti ei õnnestunud. Jalad olid juba üsna kanged ja ees ootas püstitiir..
28. märk, natukenegi varju tuule eest. Ma ei tea, kas sellest abi ka oli, mul ei olnud aega tuult vaadata. Lasta oli raske, väga raske. Esimene kukkus, teine mööda. Kolmas tahtis ka juba mööda minna, aga õnneks kukkus. Teadsin, et ma ei tohi sihtima jääda, siis ei saa üldse pihta (Tshudov – lasi minut aega ja sai ikka 2 või 3). Õnneks märgid kukkusid, jumal võib vahel eestlane ka olla.
Viimane ring oli kannatus. Itallane Ponza pakkus tempot ja seltsi (ja oli pärast ise 0ga kuues) ja sellest hoolimata tuli lõpp väga raskelt. No ei olnud kuskilt seda hapniku võtta. Rada ei tahtnud ega tahtnud ära lõppeda. Finiðijoon oli päästja. Maksimaalne pulss 188, keskmine 179. Väga kõrged numbrid. Tegelikult ma viimast ringi ei sõitnud väga halvasti, lihtsalt tagant tulid kõvad tegijad – Gwisdon, Bailly, Damratchova, Berger. Aga näiteks ise pressisin mööda eelmise MK võitjast Khvostenkost. Vot.
Kokku kaotus sõidus 1.36, mille loeme enam-vähem heaks. Oleks võinud ju pisut kiirem olla, aga hea, et niigi läks. Tegelikult sõitsin üsna tublisti. Jonssonile, kes oli neljas, kaotasin sõidus ainult 10 sekundit ja Ponzale, kes oli kuues, ainult 3. Nii et pole hullu, Olofson oligi täna klass omaette, näiteks Neunerile kaotasin ainult 1.20, mis on üsna vähe. Tema kohta.
Väga korraliku sõidu tegi Taku. Elu parim koht ja teoreetiline võimalus isegi nulli korral punkte võtta. Kui aus olla, poleks seda oodanud, aga Tagne on varemgi näidanud, et tema on suurvõistluste tüdruk. Uhke. Täiesti liimist lahti oli Sirli. Lamades 3, teisel ringil kukkumine, püsti veel 1 ja sõita ka raske. 77 pole päris tema koht, ta sõidab tegelikult kiiremini. Triin tegi üsna oma sõidu, eks võiks muidugi parem olla ja ilmselt ta MMi jooksul lähebki paremaks.
Täna läheme võistlema. Stardin üsna tihedas pundis, eks saab sõbrannade Khvostenko ja Semerenkoga koos sõita. Paar 1-trahvi-tüdrukut oli veel läheduses. Ah, esimene ring sõidavad niikuinii kõik kiiresti. Eks esimene tiir vaatab, mis saama hakkab, võtame ringi korraga. Nagu öeldud, ega mul midagi kaotada küll ei ole, Tagnel niisamuti. Juba ootan starti…
Kommentaatorid ja Eveli
Olid äärmiselt emotsinaalsed sinu sõidu ajal, lausa lust oli kuulata kuidas nad kisasid kui märgid kukkusid, just esimeses tiirus. Teises tiirus olid sa juba pildis ja sai ise ka rahulikumalt vaadata sinu laskmist, ilma et liialt närveeriksid:)
Naljakas, eile vaatasin, et ETV ei kanna tänaseid võistluseid üle aga ikkagi kannavad. Vbolla olen ma ise pime, kuid ehk sina ja Tobi tegid oma tööd hästi, et ETV plönni välja käib eestlasest vaatajate pärast.
Sa olid tore, kuid oli näha, et sul hapnik nullis oli 🙂 Pane täna rahulikult tiirus oma nullid ära ning koht esikümnes on sinu.
Ja kommentaatorid, vägevalt panete! 😉 Sedalaadi emotsionaalne jutt panema ka suvalise spordist mittehooliva inimese võistlust jälgima ja kaasa elama 😀 Tublid poisid!
Fantastika. Täna jääb üle ainult tugevalt pöidlad pihku pigistada ja (koos kommentaatoritega) kõike kõigeparemat loota :)))
Kuidas laskesuusatajatele soovitakse? Märgid üles!
väga tubli! hoian Teile mõlemale pöialt! Blogi on tore asi, ootan huviga järgmisi kommentaare!!!
i’m shocked
i didn’t expect to hear from active biathlete, that you leave behind only because this were Gwizdon, Bailly, Domracheva & Berger.
of course you need to respect for your rivals, but you need have self-respect too.
imho, they aren’t so better than you 😛
well, I tried as hard as I could, but they are just better right now. So I don’t feel disappointed, but it doesn’t mean that I don’t try to fight them
Viis pluss!!!