Laager on lõppemas ja kui päris aus olla, siis aitab ka juba treenimisest, tahaks koju, tahaks puhata. Vaja veel vaid homne pikk trenn vastu pidada.
Iseenesest on terve laagri jooksul olnud tingimused ideaalsed, vaid paar viletsat ilma on olnud. Muidu kogu aeg üleval päike, all päike. Kerge prilli- ja mütsirant on ennast näkku päevitanud. Aga ärakukkumine tuleb siin kiiresti. Eelmise nädala lõpus oli kõik veel väga hea – pulsid, enesetunne. Nii kui kolmas nädal käima hakkas, oli korras ka: õhtuti magama ei jää, kõik lihased valusad, hommikune pulss kõrgem kui näha tahaks. Aga ei midagi hullu, trennipulsid on normaalsed, laktaadid head, taastumine väga hea. Lihtsalt tuleb viimased päevad üle elada. Eestis saab mõni aeg asja rahulikult võtta.
Teisipäeval oli meil kontrolltreening rullidel. Meestel 5×2,5km, naistel 5x2km, individuaal, trahv 40 sek. Kõigepealt ma mainin seda, et tüdrukute ring oli selgelt raskem. Meeste ring oli nii: esimene tõus, siis pisut uimast siledat, natuke üles alla, aga otsest tõusu mitte, siis laskumine ja hooga poole pealt tiiru tõusu välja. Meie ringi see vastu: esimene tõus, pikk-pikk laskumine raja kõige madalamasse punkti üldse ja sealt hakkas põhimõtteliselt tiiru poole tõusma. Korra oli sile maa vahel, aga ega sellest suurt abi ei olnud. Priit ka ütles, et meil oli raskem ring. Aga noh, kuidagi peab ju tugevaks saama. Aga tulemused. Priit võistles mitteametlikult, sest tal olid püssi kanderihmad katki läinud ja seega ei saanud ta püssiga sõita. Lasi 1-1-0-1, laskeaeg kokku 2:14, sõidus kaotas Indrekule 30 sek, teisi võitis ja kokkuvõttes mitteametlikult võitis. Ei oska öelda, palju see püssiga mittesõitmine mõjutas…
Mina lasin 1-1-2-0, laskeaeg kokku 2:07, sõidus kaotasin Katsile 3 sek, Sirlit võitsin ~30sek. Aga meil olid kõigil erinevad rullid ka, nii et mingit põhjapanevaid järeldusi teha ei saa. Idee poolest peaks Katsiga meie rullid umbes võrdsed olema ja Sirtsu omad pisut nobedamad, aga tõde on jätkuvalt saladus… Igal juhul oli konkreetne haamer. Seni olin ma siin kogu aeg sõitnud kerge rulliga ja tempotunnetus oli pisut paigast ära. Enda arvates alustasin rahulikult, aga esimese tõusu otsas oli pulss 180 ning oligi korras. Teise ringi sõitsin ka veel kuidagi ära ja siis oli korras ka. Võrdluses Katsiga ringid -12, -2, +9, +12, -4. Ehk siis korralik äravajumine kolmas ja neljas ring. Oli ka, ma ikka konkreetselt aerutasin. Lihased selgelt protestisid sobimatu töö- ja puhkeaja vahekorra üle. Ja pulss oli loomulikult kogu aeg, kus vähegi tõugata tuli, punases. Mulle eriti ei istu selline rada, ma tahaks vahepealt taastuda ka. Praegu oli nii, et ühe pika laskumisega oli pulss <140, aga ülejäänud aeg >180. Raske juhus. Aga ära ma kannatasin ja tegin uue laktaadirekordi – 10,2. Koormustestil tavaliselt võitlen seal 8 piiril ja trennivõistlustel pigem 6-7, nii et pingutasin ma kõvasti. Ahjaa, kokkuvõttes võitsin Sirlit 4 sekundiga, tal oli trahv vähem, aga ma lasin kiiresti-kiiresti. Kõige rohkem hea meel oli selle üle, et sai see asi ära tehtud ja üsna normaalselt. Sellised trenne, kus laktaati kõrvadest pritsib, ei ole kõva 3 nädalat teinud, nii et ei saanudki väga lihtne olla. Lumelaagris läheb õigeks keevitamiseks.
Laskmine on terve laagri üllatavalt hea olnud. Kogu laagri jooksul olen lasknud 4 korda 2 trahvi, muidu ikka ühed ja nullid. Trennide keskmine selgelt ikka 80, pigem lausa 90 ja mõni päev ülegi. Suhteliselt hea, võiks öelda, eriti arvestades, et siin ei ole kõige lihtsam tiir, päris uhke tõus on vahetult enne. Näiteks selle treeningvõistluse ajal oli mul esimeses püstitiirus laskeasendit sisse võttes pulss 185… Ma olen teinud üsna mitmeid võistlusi, kus ma ei saagi pulssi üleüldse nii üles. Ühesõnaga, praegu tundub, et seis on kontrolli all. Aga hooajani on veel üle kuu aja aega ka.
Homme veel viimane suusasõit ja siis on suund kodu poole. Meie lennuk läheb ülehomme hommikul, öö oleme kuskil Viinis mingis hotellis. Siis saame umbes 10 päeva kodus olla ja siis tuleb talv. Eestis tõotab tulla tihe nädal – meil mõlemal kool, koormustest, vereproovid, lisaks oleks viimane aeg köök töökorda seada ja üleüldse peaks enne talve (mis lumelaagriga algabki) hunniku lahtisi otsi kokku tõmbama. Noh, jah. Eelmisel aastal sai viimane õhtu enne lumelaagrisse minekut pennide peal ronides villa pandud (kivivilla, soojustuseks muidugi) ja enne esimest MKd põrandat õlitatud. Selles suhtes on tänavu seis märksa parem…
Kas ma seda juba mainisin, et kõik kohad on valusad? Täna hommikul oli selgeid probleeme või leiva peale määrimisega;) Aga üldiselt oleme rõõmsad. Koju saab:D
