Kaheksat trahvi ei lase ma just iga päev, õnneks, aga eile lasin. Kõik oli üsna hästi, tuul vaikselt küll keerutas, aga on ka hullemaid nähtud – ja märgid lihtsalt ei kukkunud… Noh, vähemalt sai jälle mõned MK-punktid taskusse, seni on see igal võistlusel õnnestunud. Kõigepealt lühidalt teatest. Esiteks, me
Eile polnud sugugi paha päev. 0+0 ja esikümme. Ongi nagu kõik öeldud:D Ilm oli Hochfilzeni kohta üsna tavapärane, igal aastal on vähemalt ühel päeval kõvasti lund sadanud. No ja seekord siis sprindipäeval. Pealelaskmise ajal tuli korraks isegi päike välja, aga kui võistlemiseks läks, siis sadas tihedat laia lund.
Ja ongi juba homme jälle sportlase pidupäev! Seekord küll ainult minul, Priit hoiab jalga teateks. Eestlastest on veel rajal Kats, Kristel, Roland, Indrek ja Kauri. Meeste start eesti aja järgi 12:30, naistel 15:30. Hoidke pöialt! Esimesed päevad olid siin nagu paradiis, eriti võrreldes Östersundiga. Õhk kergelt plussis, päike paistab, hommikul
Nonii, seekord sai siis juba “päris” punktidele, ei ole enam-mingit IBU-abi;) Esikakskümmend on juba päris laskesuusataja moodi. Iga stardiga läks nii sõit kui ka laskmine paremaks, täpselt nagu kavas oli ning loodetavasti see trend ka jätkub. Ilm oli soe, mingi -13 ei kõiguta enam üldse. Kui, siis ainult
Idee poolest läks nagu paremini, aga sellest ma küll aru ei saa, kuidas on võimalik 7,5km peal kaotada 1:52? Enda arvates päris ei jalutanud seal raja peal… Hea seegi, et ligi pooled naised suutsin veel aeglasemalt sõita;) Laskmine oli muidugi ulmeline, 40 naist lasi 0 või 1. Ilm oli
Eile ma mõtlesin juba stardis olles, et võrreldes eelmise aastaga on juba praegu läinud märgatavalt paremini. Ja kui siis lõpuks selle viimase “IBU-abi” punkti ka sain, siis oligi korras – vähemalt on mingigi märk sellest aastast maas ja MK kokkuvõttes nimi kirjas;) Üldiselt läks suusatamine paremini kui ma kartsin.