+22/-52 – Õpime suusatama

Ajaveeb

+22/-52 – Õpime suusatama

Põhimõtteliselt olen võimeline suuskadel treenima, ilma karkudeta lonkama ja kindlal alusel püsti asendit võtma. Seda on kõvasti rohkem, kui nädal tagasi ja ma loodan, et nädala pärast on seis jällegi parem. Praegu aga oleme Priiduga  Hiiumaal, et seal jõule veeta.

 
Esimene päev suuskadel oli minu hinnangul jube. Suusatada ei osanud üldse, napilt seisid kahe suusa peal püsti. Ilm oli külm, minu jalg koos teibiga osutus saapa jaoks pisut liiga parajaks ning kuna jalgadega mingit tegevust ka ei toimunud, pidin iga 15-20-30 minuti takka käima varbaid üles sulatamas. -13 on igal juhul varvaste külmumise probleem aktuaalne, eriti veel paaris sõites. Kui külmade ilmadege EKE trenni teeme, siis on alati nii, et käsi ehk paaris sõites külmetavad varbad, jalgu sõites jälle sõrmed. Igal juhul olin ma seal suusarajal üks paras õnnetusehunnik.
Järgmisel päeval valmistusin korralikult. Soojad riided selga, paremasse jalga Priidu saabas (ja selle ninasse pisut ajalehte). Oligi parem. Ilm oli ka soojem, tasakaal ja suusatunnetus olid ka juba paremad. Liiga julgeks ei maksnud küll minna, korra tahtiski kurvi peal, kus klassikajälge pole, käest ära minna, aga pääsesin vaid ehmatusega. Varbad kippusid endiselt külmetama, aga selle vastu aitas nö sammuga paaris sõitmine ehk jalgadega pulli pärast vibutamine ja kerge varvastele tõus. Pidasin poolteist tundi ilusti vastu, ei olnud teist nägugi;)
Üldiselt on see Otepää rada hetkel mulle pisut ebasobiva profiiliga. Ma pole kõigi tervete jäsemetegagi kõige suurem tõusude sõber ja ainult käte jõul seal treenida on pisut raske. Eriti pikemaid trenne. Loodetavasti saab lähiajal maratoni rada või mõni muu selline laugema profiiliga rada ka valmis. Kui lumi nüüd kiiresti ei otsusta ära sulada, siis võibolla saab üle tüki aja ka Hiiumaal suusatamise ära proovida. Kuigi mulle hakkab üha enam tunduma, et Priit, Hiiumaa ja lumi ei käi kokku. Nii kui tekkis lootus, et eestikad jäävad ära ja Priit tuleb Hiiumaale, keerasid ilmaprognoosid kiirelt sula suunas. Elame-näeme.
Pärast jõule hakkame loodetavalt juba laskesuusatamist treenima. Teen usinalt oma tasakaalu- ja muid harjutusi. Treeningkoha suhtes on veel kahtlusi. Niipalju, kui mina tean, ei ole Tehvandi just vaimustuse laskesuusatajate treening- ja võistlussoovidest, Haanjas pole jälle mulle vajalikku jõusaali ja ujulat. Rohkem korralikke laskesuusatiire Eestis aga pole. No eks paistab, küll kuidagi ikka saab.
Kõigile häid pühi ja rõõmsat meelt! 
Jõulud 2009