23 SAUE Eveli EST 1+1+0+1 3 35:59.16 +2:57.5

Ausalt öeldes oli eilne sõit õudne. Seda just rajal. Laskmisega jään üsna rahule, koht pole ka iseenesest paha, aga rajal olles oli tunne, et ma olen kõige aeglasem üleüldse. 

Protokolli uurides selgus siiski, et mõnest olin ma ikka kiirem ja niiväga kohutavalt ei suusatanudki. Kuigi jah, ega kiiresti ka ei sõitnud. Esimene ring oli väga tore, sõita oli kerge, kaotus tuli ka väike ja kõik oli veel hästi. Edasi – ei tea mis juhtus. Lihtsalt ei jõua sõita. Mõtlen õudusega distantsi peale – kui ma eile tahtsin 10km peal ära surra, mis veel 15 peal juhtuma hakkab? Eile ringide lõikes – kolmas ring hakkas pistma, neljas ring lisandus maksapiste ja viimast ringi lihtsalt ei jõudnud. Damratchova sõitis minust iga ring mööda ja Semerenko lihtsalt ei tulnud lähemale, tee mis tahad. Lohutus oli see, et laupäevane viies koht taarus rajal samamoodi kui mina ja lõpuks olin temast siiski eespool. Asi seegi.

Ma tean küll, ma ei ole tegelikult nii vilets, eelmiste aastatega võrreldes olen isegi hea, aga samas tahaksin veel kiiremini sõita, tahaksin sõita koos Tora Bergerist, Martina Glagow ja Zina Kocheriga ning Semerenkost, Khvostenkost, Palkast ja Mäkäräisest tahaksin mööda sõita nagu postist. Raske juhus.

Laskmine oli eile ilus, kui need lamades kolmandad märgid kõrval jätta. Rumalad liigutused, ei olnud mingit põhjust mööda lasta, aga pidin ise tõmblema. Halvad lasud, halvad lasud. Püstitiirudeks oli kõigest sellest sõidust kopp ees, tegin kiirtuld ja märgid kukkusid nagu pidid. Ühe erandiga, aga juhtub ka paremates peredes. Müstika oli see, et kui tulin esimesse tiiru koos pundiga, siis olin viimane, kes laskma hakkas ja viimane, kes lõpetas ja tiiruaeg oli 29 sekundit. Järgmine tiiru tulin jälle pundiga sisse, alustasin laskmist esimesena, lõpetasi esimesena ja tiiruaeg 32 sekundit. Müstika. Aga igal juhul paistab, et laskmine on paika loksunud.

Sõiduga ei oska ma muud ette võtta, kui puhata ja parimat loota. Järsku lähen paremaks. Järsku on see mägedest ja ma aklimatiseerun kolmapäevaks ära. Igal juhul on see MM üsna kurnav. Suure tõenäosusega olen massis sees (hetkel massi edetabelis 24) ja seega tuleb 9 päevaga 6 võistlust. Päris äge. Seejuures viimase 5 päevaga 4. Veel ägedam. Kestan ära, ei kesta… Õnneks on 2 võistlust teated, mis on ainult 6km ja lisaks sellele on üks nendest viimasel päeval ja kui ma seal enam üldse ei jõua, pole ka hullu.

Hoopis rohkem olen mures massi pärast. Ma tõesti ei taha enam viimane olla, aitab naljast. Laskmisege saan arvatavasti hakkama, aga sõit – 12,5 km, kaks ringi rohkem kui sprint. Siin pole nalja, see on pikk maa. Kestan ära, nutan ja kestan.

Täna on puhkepäev, käisime linnas, praegu olen niisama staadionil netis. Peaks kuidagi endale mingi lõputöö teema sebima, 26. veebruar on tähtaeg. Teema valiku tähtaeg muidugi. Mõne põneva vabaaine võiks ka võtta, kohustuslikud asjad on mul tehtud, aga aega on selle kiire asjaga. Lõputööd siiski vaatan.

 Mis veel kolmapäevasesse distansti puutub, siis kaalun ka ühte salaplaani, mis ei ole eriti ilus ja elegantne. Nimelt on selle aasta distantside põhjal seis selline, et 3 trahviga saan veel punkte. Ja plaan oleks, et kui ma üle 3 trahvi saan, siis tulen maha. Peaga mõeldes on see mõistlik plaan – hoian ennast massiks ja seal lammutan. Otsest vajadust mul 30+ kohale ei ole – MK punkte ei saa ja rahvuste karika seis on meil üsna selge. Aga – nii raske on alla anda ja veel raskem on siis teiste ette astuda – allaandjana. Vaatame. Võibolla on enesetunne hiilgav ja sõita kerge. Loodame sellele ka, et ei tulegi neid trahve…