Homme algab laskesuusakoondisel selle hooaja esimene laager. Juba kolmandat aastat Elvas ning olemuselt sissejuhatav, kus peamine rõhk on lasketehnikal. Lühike ja lööv, kõigest viis päeva.
Nüüdseks on enam-vähem paigas ka ülejäänud suviste laagrite toimumiskohad ja -ajad, mis muidugi võivad ka muutuda – eks majanduslik seis teeb välislaagrites oma korrektiivid. Aga ega talv sellepärast taeva ja treening tegemata ei jää, tahtmine on kevadel traditsiooniliselt suur;)
Ega siiani pole ka jalad seina peal lesinud. Esimene treeningtsükkel hakkab minul lausa lõppema, järgmisel nädala on nägemist, jõusaalid! Hurraa! Siis olen neli nädalat neid raskusi jõusaalis tirinud, aitab küll, villand juba. Õues on ikka parem. Muidugi, oma osa on selles jõusaali mittemeeldimisel ka sellel, et raske on neid raskusi tõsta ja pärast on kõik kohad valusad. Samas – ega muud treeningu oluliselt kergemad ei ole ja lihased jäävad niiehknaa valusaks;)
Terasemad lugejad märkavad nüüd võibolla jutu lõpus ühte punast kirja. See on selle aasta uuendus, mis eraldab sikud lammastest. Ehk need jutukesed, kui ma pajatan otsesemalt, on mõeldud blogilugejatele, kes üldiselt jagavad ka taustast midagi. Sellised ümmargused jutud, nagu käesolev kirjutis, on mõeldud kõigile ehk ka ajakirjandusele tsiteerimiseks. Jah, ei salga, on küll enesekaitse ja pisut ka meedia eest pakku pugemine. Omadele tahan infot endiselt edastada, aga ma ei taha, et kõik kohe suurema kella külge pandaks. Nii et kui keegi lugu tahab, siis minu kontaktid on olemas, kirjutage-joonistage-helistage ja siis ma vaatan, kas ja mida ma räägin;)