4-10.september.
5 treeningpäeva, 5 treeningut, 9 tundi, 1 minut, 90 kilomeetrit, 50 padrunit.
Põhirõhk tavalise inimese elul – käisin koolis. Samuti käis kõva ehitamine. Muidu nagu ikka – 2 korda Otepääl rulli, korra Vapramäel immi, korra jooks ja üke ning korra ratast. Ratta ots oli laupäeval – Elva-Pangodi-Tartu-Elva. Põhimõtteliselt ma surin sinna – Tartuks olin täitsa küpse ja seal tegin põlvele pisut liiga. Viimased 26 kilomeetrit tuli sõna otses mõttes läbi valu, iga kord parema jalaga surudes lõi nähvaka läbi. Aga koju ma jõudsin. Kusjuures muu liigutuse (jooks, käik) juures tunda ei andnud, kükitades, treppidel ja istumast tõustes on kergelt valus. Kolmapäevaks oli juba kõik kombes.