39 on puhtalt minu jälituse koht. Eelmisel aastal olin Östersundis samuti 39 (3 trahvi, stardis 37) ja ka Anterselvas (2 trahvi, 50 stardikoht). Üleüldse on see elu kolmanda tulemuse kordamine, lisaks olen olnud distantsis 27 ja sprindis 37. Nii et häbeneda pole midagi. Sõita oli ülilihtne. Aga alati tahaks ja võiks paremini.
Täna hommikul oli ilus talveilm, mõned kraadid miinust ja isegi väike päike pilve tagant. Miinuskraadid tähendasid aga jäist rada, mis tegid niigi lihtsa ja kiire 2km ringi veelgi lihtsamaks ja kiiremaks. Minul oli selle üle ainult hea meel, sest laskumisi ma ei karda ja lihtsa raja puhul ma ei jõua tõusudel ära väsida. Pealelaskmine läks enam-vähem, siiski pole päris kindel laskja, aga ikkagi. Niisiis – start. 59, kaotus võitjale 3:01.
Juba esimesel ringil saan suure pundi kätte. Tõus on üsna jäine, suusk kipub alt ära libisema, aga õnneks olen mina väike ja kerge, mul on ennast lihtsam käte jõul üles vinnata. Raja siledamal osal näen, et täna on minu päev. Teiste järgi on väga lihtne sõita. Tiiru jõudes olen 55 – jälituses saab kohta arvutada laskekoha järgi. Kaks esimest märki kukuvad, ei usu ise ka oma silmi, mõtlen: "Järsku lasengi 0?" ja selle peale kohe trahv. Viimased 2 õnneks kukuvad ka. Kirun pisut ennast ja torman trahviringile. Pole hullu, seal on teisigi.
Ülejäänud ringid mööduvalt sama lõbusalt. Rajal tunnen ennast ülihästi. Laskumistel peab küll kõvasti võimlema kohati, suusad tahavad alt ära minna, aga üldiselt on kõik tore. Ees on Zina Kocher, distantsi kolmas. Sõidan mööda. Nathalie Santer-Bjoerndahlen, sprindi 14. Sõidan mööda. Tunne on hea, seda näitavad ka sõiduajad – maksimaalselt kaotan ringi parimale 18 sekundit, ringiaegade kohad 13-28 (!). Nii hästi ei ole ma kunagi sõitnud.
Teine lamades tiir. 0. Juhhuu! Esimene püsti tiir. Tiiru tulles näen Madarat laskmas 29 kohal. Paistab, et võitleb kõvasti, sest kõik ülejäänud tema juurest on laskmise juba lõpetanud. Hiljem selgub, et lasigi püsti 3+4. Olen juba 45 kohale. Laskmine – 1 – keskmine märk, ju läksin pisut hooletuks, aga vaevalt see kaugel oli. Rajal silman ees soome tüdrukut Kaisa Mäkäräineni, tundub, et liigun üsna heas pundis.
Viimane tiir, 42 koht. Tuleb ennast kokku võtta. Esimene tabab. Kuulen kõrvalt, et Mäkäräinen laseb mööda. Erutun sellest niiväga, et lasen ühe mööda. Tõmban natuke tagasi. "Rahulikult, rahulikult". Kolmas ka mööda. Ei saa olla! Hingan veel sügavalt ja lasen 2 viimast pihta. Hea seegi. Kuigi enda arvates lasin mõlemad püstitiirud üliaeglaselt, selgub protokollist, et ajad on alla 29 sekundi ehk minu kohta väga kiired. Võistlustel on mõnikord nii, et aeg käib vähe aeglasemalt.
Aga tagasti rajale. Trahviringidel on kõigest hoolimata palju rahvast. Viimasele ringile lähme neljakesi – mina, hiinlane Wang (20), bulgaarlane Kadeva (57) ja venelane Anisimova (36). Mina nendest viimasena. Markanen on umbes 25 sek ees. Tõusul avastan ennast karbist – bulgaarlane ja venelane sõidavad kõrvuti, meie hiinlasega taga. Vaatan, et jõudu on, hüüan kindluse mõttes hei! ja surun ennast raja keskel pool paaris, pool tempovariandis mööda. Sellise möödasõidu eeliseks on see, et teised saavad asjast alles siis aru, kui ma juba kaugel ees olen. Tõusu keskel sõidan mööda Valgevene esindajast Anankost (31), ka tema jääb maha. Hiinlane aga taas lähemale tulema, nemad viimast ringi ei hellita. Mina tean ainult ühte – kui viimased sillanukid ka ära on, siis ta mind enam kätte ei saa. Nii et kihutan. Ja juba tulebki päästev finišikurv. Suurelt ekraanilt näen, et vahe hiinlasega on piisav. Finiš. Mäkäräinen tuli küll lähemale, aga jäi siiski 12 sek ette. Ja see hiinlane, kellega kemplesin, saab läbimata trahviringi eest +2 minutit, nii et mul poleks isegi olnud vaja temaga võidu sõita…
Kahjuks unustasin stardis kella käima panemata, muidu oleks kindlasti saanud huvitavaid pulsinumbreid näha. Aga igal juhul, nagu ma soomlastele ütlesin, täna oli "minun keli" ja suusarajal ma selle ka realiseerisin. Tiirus… püsti oleksin saanud ka paremini. Aga hea et niigi läks. Tore sõit oli. Mulle jälitus hirmsasti meeldib. Punktist jäi palju puudu, ligi minut, aga parem ikka kui 2 minutit
Indrek tegi ka hea sõidu, 1+0+1+0, 34. koht ja 20 sek punktist. Naljaga pooleks – ma võin hea sõidu teha ja siis tuleb Indrek ja teeb veel parema. Ja nii koguaeg. Muidugi, Indrek peaks võitlema esikümne kohtade eest.
Homme hommikul siis Hochfilzenisse. Kuulu järgi tehakse seal 2 MK-d, sest Osrblies lund pole. Mulle see väga hea uudis just pole, sest Hochfilzen on 1000m ja minul oma 130-se hemoglobiiniga pole mägedes just palju teha. Eriti alguses, teiseks nädalaks võin isegi OK olla. Asja hea külg on see, et kolima ei pea ja on lootust lennukiga ruttu koju saada. Asi seegi.
Sealsamas lähedal, Obertillachis on ka kaks Euroopa Karika etappi järjest, eestlastest peaks esimesel startima Triin Peips, Tagne ja Kauri. Teiseks etapiks tehakse mingid vangerdused EK ja MK koondistest, Tagne ja Sirli peaks üsna kindlalt kohad vahetama.
Täna käisime Sirliga linnas jalutamas. Esimene advent. Jõululaat, lõkked, päkapikud…
meil käis täna juba jõuluvana! nikolaus täpsemalt. jõululaadad hullutavad niikuinii!