87 Eveli Saue EST 1+1+4+1=7 +9:32,8

Mida ma oskan öelda? Ei läinud päris nii, nagu oodatud ja loodetud. 7 trahvi ja kaotus sõidus 4.40 ei olnud päris see.

Enne võistlust oli kõik enam-vähem hästi. Pealelaskmine korralik, soojendus, enesetunne. Idee oli minna suhteliselt rahulikult algusest peale ja võib olla, et selle enda kavaluse orki ma lõpuks langesingi. Ma ei sõitnud oma sõitu. Rada hirmutas mu ära. Kartsin kiiresti sõita, hoidsin ennast tagasi, säilitasin rahulikku rütmi ja kui viimasele ringile minnes vähe tempot tõstin (läksin koos Tora Bergeri, Glagow ja Henkeliga ringile), ei tundnud asi üldse hull, pigem oli jätkuvalt lihtne. Eks tõusudel mul päris seda mootorit pole, aga muidu ei olnud hullu, Toraga võis koos sõita küll. Isegi kui mul eelviimasel tõusul kõva piste kõhtu lõi, ei jäänud ma temast maha, ise üleni kõver.

Muidugi, sõita ei olnud kerge, 15km sellisel rajal ei ole kunagi kerge, aga tõsiselt raskeks ei läinudki. Kogu aeg olin, et nüüd võtame hoogu maha, muidu lõpus ei jõua. Ja siis tuli tiirus neli trahvi ja ootamatult oligi lõpp käes. See oli ebaõnnestunud sõit. Ma ei oska küll öelda, kas ma oleks paremini sõitnud, kui ma oleks kiiremini alustanud, võib-olla oleksin siis tõepoolest lõpus ära kukkunud ja lõpptulemus oleks sama olnud. Aga ma ei taha seda kuidagi uskuda. Ma tahan uskuda, et pigem oli viimane ring minu sõit ja ülejäänu jama. Protokolli vaadates tuli ikka must masendus peale, kes kõik minust kiiremini sõitsid. Minut kiirem aeg oleks olnud minu koht, ühes augus Semerenko, Flatlandi ja teistega. Umbes 50 sõiduaeg. See oleks olnud hooaja alguse kohta hea. Aga praegu… Ainus, millega ma ennast lohutada võin, et Micheala Ponza, kellega mul eelmine aasta pidev jagelemine oli ja kes muuhulgas MMil kas viies või kuues oli, sõitis veel aeglasemalt. Ja Katja Haller ka, kes MMil kõvas hoos oli. Ja paar hiinalast, kes esikuuikus on kohe kindlalt olnud ja tuntud kõvad sõitjatena.

Laskmine… Esimene, teine ja neljas tiir olid minu omad. Üks trahv, juhtub, anname esimese võistluse puhul andeks. Aga see kolmas tiir. Ütleme ausalt, ma ei tea siiani, mis seal juhtus. Ma lasin hästi, neli lasku olid kõik ühes kohas, ainult vales kohas. Väga ilus kindel laskmine, püss seisis ideaalselt. Viimane lask oli n-ö viga, aga tänu sellele see üks märg kukkus. Variandid, mis valesti läks: enda asendiviga, tuul, silmamoonutus (lumehelves/veepiisk dioptris). Ma ei tea. Ma ei tee tavaliselt asendivigu, see ei ole minu ala. Tuul ei olnud ka nii tugev. Ja viimane variant – ma ka ei tea, seda ka just tihti ei juhtu. Jama ongi just see, et kõik oli hästi. Tavaliselt sellise enesetundega märgid kukuvad. Ei olnud keeruline lasta, ei olnud raske, ei teinud vigasid, aga neli märki jäi üles. Väga ebameeldiv.

Sprindis lähen lammutama. Ma tean, et ma suudan kiiresti sõita ja sealjuures täpselt lasta. Täna on "all in", kui tuleb sama masendav võistlus kui eile, siis on tõsine jama majas. Praegu veel ei ole, praegu on mul veel lootuskiir. Ma ei saa olla sellel tasemel, lihtsalt ei või. Homne kava näeb ette vähemalt viiekümnendat sõiduaega, mitte üle kolme trahvi ja kuuekümnendat kohta. Eelmine aasta Östersundis olid numbrid vastavalt 47, 3+0 ja 59. No hea küll, koht ja laskmine nendeks, aga ma lihtsalt pean homme kiiremini sõitma.

Priit tegi pisut paremini kui mina, aga ega tema sõit ka kõige teravam ei olnud ja laskmisel jäi pisut kauaks sihtima. Ühesõnaga – oleks saanud paremini. Vast ta kirjutab ise.

Stardinumber mul 47, Kadri 9, Sirli 24, Tagne 26.