Pärast võistlust valdasid mind mitmed tunded. Kõigepealt oli kergendus – ma ei olegi nõrk, ma sain need õnnetud punktid kätte. Siis oli rind-ette-lõug-üles tunne – ma näitasin kõigile, et siin nalja ei mõisteta, ei maksa mind veel maha kanda. Aga kõige olulisem oli ikkagi kergendus – ei olegi tagasi samas augus, kus 2-3 aastat tagasi.
Nagu ma juba eelmine jutt kirjutasin, siis tagasi hoida ei olnud enam midagi. Suusatesti tegin ka suure tähelepanuga. Pealelaskmisel selgus, et tihedus oli jätkuvalt seal, kus üleeile. Ehk ei olnud võistluse ajal asendiviga, oli hoopis mingi muu müstiline asi, et püss pealt ära läks. Igal juhul tegin aga 5 paremale ja 2 üles (kui see kellegile midagi ütleb), mis on ikka kahe võistluse vahel väga suur parandus. Aga peale ma selle püssi sain ja võistlusvaim oli valmis. Enne starti nägin ära, kuidas Kats lamades kaks trahvi lasi ja kuidas Sirli ja Tagne kuidagi trahviringilt lahkuda ei tahtnud.
Stardist oli vaja kohe ikkagi üsna täie hooga minema minna. Suusk tundus jalas libe, see oli hea uudis. Väga palju tagasi ei hoidnud. Eriti uhke olin ma ühe lõigu üle – pärast viimast ja kõige suuremat tõusu tuleb selline siledam osa ja seejärel üks suusasild. Distantsi ajal oli see sild mulle tõeline tõus. Eile suutsin aga enne seda hoo nii ilusti üles saada, et selle silla liikusin ma kõik ringid väga hästi.
Tiiru tulles olid sõrmed pisut külmast kanged, seda ma nendega vehkisin, et pisut verd käima saada ja tunnetus parem oleks. Esimene lask läks küll mööda, aga ei tekkinud mingit paanikat. Lasin rahulikult edasi. Viimane lask ainult mõtlesin korra, et ei tahaks kahte trahvi küll saada. Ei saanud. Tegelikult oli ka esimene lask üsna napikas olnud, ülejäänud ilusad, aga kripeldama see trahv küll ei jäänud. Pigem oli hea meel, et niigi läks.
Teine ring oli tore ring. Stardist läks parajasti Nathalie Santer-Bjöerndahlen ja ma sain talle sobivalt sappa. Maha ei kavatsenud jääda. Ja siis me sõitsime: tõusude peal oli tema pisut teravam, laskumistel tuli minu libe suusk ilusti järgi ja isegi mööda. Nii on kohe hea sõita;) Ning lõigul pärast viimast tõusu selle silla peal tulin ma lausa fantastiliselt talle järgi ja kõrvale. Kohe ilus oli sõita.
Püstitiir oli ilus. Rütm oli hea, mingit tõmblemist ei olnud. Ainult taas mõtlesin enne viimast lasku, et laseks selle ka pihta, saaks viimase lasu pihta… Ja märk kukkus ning siis hakkas rajale kiire.
Viimane ring esimese poole olin uhkes üksinduses, kui mitte arvestada treenereid, hooldemehi, masööri ja muid pöidlahoidjaid, kes iga nurga peal olid ja mulle meelde tuletasin, et kiiresti on sõita vaja. Kuskil poole ringi peal sai Neuner mind kätte (see tüdruk sõidab tõepoolest kiiresti) ja minul oli päris raske tunne juba. Viimane tõus oli kannatus. Elasin üle ja taas kord hiilgasin sillalõigul (Magdalena Neuner tuli sahh! lähemale mulle). Lõpus pisut kangestusin, lihas ei tahtnud väga sõna kuulata, aga mitte midagi katastroofilist. Ringi kaotus oli pisut suurem kui teisel-kolmandal ringil, aga ei midagi väga hirmsat. Eks ma sõitsin lihtsalt esimesed ringid selle võrra kiiremini.
Ma jäin tõepoolest oma võistlusega rahule. Suutsin kiiresti sõita, päris tugevalt tõugata. Laskmisega sain ka hakkama, kiiresti ja täpselt. Hakkas juba meenutama päris võistlemist, nagu eelmine aasta see asi käis. Koht ei olnud ühe trahvi kohta muidugi väga hea, aga kaotus oli üliväike. Lihtsalt tiirus olid ideaalsed olud ja väga vähe lasti mööda. Tippudest olid mõned üksikud kolme trahviga, muidu ikka null, üks ja kaks. Ja sõiduvahed olid kiire raja tõttu ka väga väikesed, nii et minusugusele ei andestata ühtegi trahvi. Võrdlusmomendiks – eile olin 1:07 kaotusega 26, eelmine aasta esimest korda punkte võttes 1:58 kaotusega 17. Mina ei ole enne näinud, et 60 naist on kahe minuti sees, rääkimata sellest, et esikolmik 0,6 sekundi sees. Tavaliselt on punktikoht 1:30-2:00 minutit, jälitus pisut üle 3 minuti. Selles suhtes Kadril ei vedanud, et mõnes teises kohas oleks ta sama sõidu, samade trahvidega kindlasti jälituses olnud. Minust veel – eelmine aasta pärast esimest etappi silmi veel peas ei olnud, nii et see aasta on paremini alanud? Muidugi, 26. koht pole veel mingi olümpiavõit, ma tean seda väga hästi, aga see tähendab seda, et ma võin enda kohta öelda laskesuusataja.
Eilne päev tõi kaasa ka selle, et järgmisel MK-l on meil kaks stardikohta – mina olen IBU arvestuses 54, Kadri umbes 85 (top 90 lastakse starti). Sirli ja Tagne võivad meid teoreetiliselt mõneks stardiks välja vahetada, aga üldiselt tuleb vist rohkem Euroopa Karikaid kavasse. Seda ka vaatame. Teated jäävad aga tõenäoliselt kavast välja.
Priidu sai eile loto peavõidu, stardinumber 1. Uhke asi, taas kord telestaar. Kaamera kohe armastab teda;) Igal juhul tema on samuti tahtmist täis kiiresti sõita ja täpselt lasta.
Homne jälitussõit tuleb kindlasti põnev. Esiteks on väga tihe stardiprotokoll ja teiseks on rajal kaks väga põnevat kurvi. Ma hoian kahe käega pöialt, et keegi mul seal ees väga pidurdama ja kõhuli viskama ei hakkaks. Keegi ikka seda teeb, aga tuleb kuidagi proovida teistest hoolimata püsti jääda ja normaalse tempoga neid läbida. Tõusud on muidugi jätkuvalt rasked, aga kui on sama kiire rada kui eile, siis tulevad põhilised vahed lasketiirus. Kui seal tuul oleks, saaks kindlasti väga palju nalja ja lööks kaardid korralikult segamini. Muidugi, omaette küsimus on see, kuidas me kõik tiiru ära mahume. Kui meestel on olnud 60 meest 2 minuti sees, siis mõned mehed on küll rahulikult oma järjekorda oodanud. Eelmine aasta Hochfilzenis Indrek surus Frode Andreseni põhimõtteliselt jõuga matil ära… Minu stardikoht on küll selline, et ei tohiks seda probleemi tekkida, see on pigem viimase 10-20 teema. Üritan teha igal juhul oma sõitu, nüüd ma tean, et jõuan küll. Minuga samas stardipundis on üks kiire alustaja (Bonnevie-Svendsen), aga ka mitu minu tempoga tüdrukut (Moiseeva, Ponza). Laskmine otsustab, ma peangi natuke neid koos laskmisi harjutama. Kusjuures tavaliselt kipub mul pärast head sprinti vilets jälitus tulema ja vastupidi. Seda traditsiooni oleks ka paras aeg vaikselt muutma hakata.
Hoiame täna meestele pöialt ja lähme võitlema.
täna
kinni mis kinni