Igavuse üle Ramsau laagris kurta ei saa. Terve päev on nii ära sisustatud, et vaba hetke, kus midagi teha ei ole, naljalt ei leia. Täna on meil Priiduga puhkepäev ja täna ma loodaks seda igavust tunda – kuigi on ka palju olulisi asju plaanis.
Üldiselt on Ramsau rutiin järgmine – 6:40 äratus, söök, trenn, venitamine, pesemine, 12:00 söök, lõunauinak, trenn, venitamine, pesemine, 18:30 söök. Seejärel on nö vaba aeg. Kuhugi päeva sisse tuleb veel mahutada kuiv, suuskade tegemine, vahel ka massaaþ, treeningvideo vaatamine jms. Paari päeva tagant juhtub ka netti uudiseid lugema ja endast elumärki andma.
Treeningud on läinud normaalselt. Üleval on olud endiselt viletsad, lumi on must ja kole ja ei libise, aga saan kuidagi hakkama. Võiks isegi öelda, et mõnevõrra paremini kui eelmistel aastatel, aga ei taha ära sõnuda. All tegime rullide peal ka ühed korralikud kiirendused, mis tahtsid ära tappa. Tee mis tahad, kõrgus ikkagi mõjub, eelkõige lihasele. Massööril on tööd kõvasti. Aga elame üle ja loodetavasti saame ka tugevamaks.
Laskmise kohta võib ka öelda, et vahelduva eduga. Püsti on kõik hästi, aeg-ajalt läheb mõni juhtumisi mööda, aga üldiselt on hea. Lamades oli eneseusk pärast Oberhofi täielikult miinuses, nii et kui kiirendustelt laskmise ajal neli esimest pihta lasin, siis see oli nii suur üllatus, et viimase lasin kindla peale mööda. Aga ühtlasi tuli pisut eneseusku ka tagasi, et sellise suure koormuse ja metsiku lõõtsutamise pealt on ka võimalik pihta lasta. Tõele au andes tuleb ka tunnistada, et mõni kolm on ka sekka trehvanud, aga ma harju(ta)n.
Tänase päeva kavas: internet, batuut, slackline, kuiv, pood, puhkamine.