24.10.2009 – Sportlase elu

Ajaveeb

24.10.2009 – Sportlase elu

Viimased päevad on olnud tüüpiline sportlase elu: valuvaigistav süst, dopingukontroll, kaitseväe füüsiline test, kohtumised potentsiaalsete toetajatega jms. Järgmisel nädalal on kavas koormustest. Ahjaa, trenni olen ka vahepeal ikka jõudnud;) Tegelikult siiski päris tihti, aga praegu on küll puhkenädal, kord päevas ainult treeningud ja needki kerged. Laeme lumelaagriks akud täis.
 

 
Mulle millegipärast tundub, et see ei ole juhus, et paar päeva pärast süsti dopingukontroll külla tuli. Eelmine kord oli see vahe küll pisut pikem, ligi nädal, aga sellegipoolest tundub see liiga suur kokkusattumus olevat. Iseenesest õige ka, kui juba mingi flirtimine selliste poollubatud asjadega käib, siis on targem kontrollida. Esimest korda elus sain mina ka eestlase juuresolekul pissida, tavaliselt käivad meil soomlased ja korra on lätlased käinud. Teisi on küll eestlased varemgi külastanud, aga mind mitte. Arvata on, et see pole sellel hooajal viimane kord proove anda, olümpia ju läheneb, tuligi juba süüdatud.
Kui kaitseväe test oleks mingi eriline vormi näitaja, siis oleks minul ilmselt tippvorm. Kätekõverdused – naiste norm 58 – on keskmiselt rasked. Teen ära, ohtu pole, rohkem ei tahaks. Kõhulihased – 90 – on sageli kõige raskemaks osutunud, kahest minutist kipub väheks jääma. Seekord jäi aega 30 sekundit ülegi ja isegi väga kinni ei jäänud lõpus. Priit kodus seda ei uskunud, nii et ma pidin seda talle veel reedel ekstra ette näitama. Jooksu norm – 3,2km ja 14:54 – on iseenesest naeruväärne, nii et ma olen enda normiks võtnud 13:20 – see on täpselt 1:40 ringile, paras mõõdukalt kiire tempo. Aga endalegi üllatuseks oli jalg niivõrd kerge, et vägisi läks jooks kiiremaks, tulemus 12:54. Minu kohta pole sugugi paha, eriti kui arvestada, et võistlustempost oli asi kaugel. Omal ajal, kui ma veel noor ja ilus ja orienteeruja olin, olen Cooperi testi vist isegi 3300 jooksnud… Oleks mul tugevad masohhistlikke kalduvusi, ma läheks prooviks;) Arusaadavalt ei saa siit mingeid kaugeleulatuvaid sportlike järeldusi teha, aga hea meel on ikka, et päris saiavormis pole.
Järgmisel nädalal samal ajal peaksin juba Olosel lumelaagris olema. Oi, ma ootan seda. Kuigi ma tean, et tõenäoliselt on seal külm ja vastik, ikkagi ootan;) Saab korraliku lume peal nii suusatada, et kõrgus kõiki kraane kinni ei pigista. Ja mis veel parem, saab kiiresti suusatama hakata. Võistlushooaeg läheneb kiiresti, esimese stardini on jäänud alla kuu, esimese Suure Stardini pisut üle kuu. See aeg läheb lennates.

One thought on 24.10.2009 – Sportlase elu

Comments are closed.