Kui terve maikuuga oled suutnud ära lasta pisut üle 1000 padruni, siis peaks ju viiepäevasesse laagrisse viiesajast piisama? See oli ilmselge valearvestus, kolmanda päeva õhtuseks trenniks oleks juba kuival olnud, aga õnneks on Asko padruneid hulgi varunud.
Nagu eespoolseisvast aru võib saada, käib kõva kõmmutamine. Sõna otseses mõttes saab lasta ja/või kuiva teha söögi alla ja peale – varahommikul kuiv, hommikul ja pealelõunal lasketrennid. Hetkel tabavuse üle ei kurda. Hea küll, eks ma vahel lasen mööda küll ja rütmiga laskmine tuleb raskelt ning esimesed plekkilaskmised võtavad kergelt värisema, aga oleme täpselt seal, kus juunikuus olema peakski. Mina olen loomulikult püsti äss, aga Priit lamades põhimõtteliselt kümnest välja ei lase. Kui, siis üksikud lasud, kui väga suur tuul on;) Kui treenimist jätkata ja jaanipäeval külm ära ei võta, siis võib talveks isegi asja saada. Pildil mina uute uhkete MBT jalavarjudega, mis Asko sõnade järgi on mulle kuivategemiseks nagu loodud. Mäletatavasti kipun ma ette-taha kõikuma, eelmisel aastal vedasin järjekindlalt ühte ümarliistu ja kapiust kodukootud tasakaaluplaadi varjunime all kaasas, sellel aastal panen lihtsalt MBT jalga.Füüsilise trenni koha pealt hakkame uuesti hoogu üles tõmbama – tänasega algas uus kolmenädalane treeningtsükkel. Siia sisse mahub minu jaoks ka laupäevane Xdream, jaanipäev, veel üks kahenädalane laager Otepääl ning pisut alla 50 treeningtunni. Nämma. Hetkel tundub, et jalg laseb treenida küll. Eks ole paremaid ja halvemaid päevi, aga see plaadi kiire väljavõtmine oli üks targemaid otsuseid. Eks ma üritan seda koormust kogu aeg varieerida ka, aga praegu pole jalapärast küll pidanud midagi tegemata või pooleli jätma. Isegi tennist sai ükspäev mängitud ning juba ükspäev ammu Nupus Zumbas käidud (isegi Priit käis!). Päris tormama ja rapsima muidugi ei kipu.
Kell on pool üheksa ja jube uni on kallal – laagrimõnud.