Kümnendat korda olen juba Anterselvas Maailma karikal. Küll see aeg alles lendab! Palju on muutunud, aga põhiasjad on ikkagi jäänud samaks. Sporthotel Wildgall, mis sellel aastal rahvaste sõprust propageerib (Eesti-Läti-Leedu, Valgevene, Ukraina, Kasahstan, kaugeid sõpru esindavad hiinlased). Rajad on aastatega pisut muutunud, staadionit on uhkemaks ehitatud, aga mäed on siiski paika jäänud.
Eilne meeste võistlus näitas, et sõit tuleb kiire ja soovitatav on pihta lasta. Võib välja tulla, võib mitte. Trennis on siin nii mõnigi kord kolme trahviga matilt lahkutud. Vahepeal on tuul ka, aga põhijälje jätab ikkagi kõrgus. Hingata tahaks! Mõnel mehel (ja ka naisel) on püstitiiruks juba selline hapnikuvõlg, et kõiguvad ilma tuuletagi.. On endalgi seda ette tulnud, et märkide nägemine on problemaatiline. Suusapool on ka fifty-sixty. Siin ei tea kunagi, kas tuleb haamer või ei tule. Ja kui tuleb, siis ei liigu enam kuskile. Kui ei tule, siis teoreetiliselt mulle siin sobib. Praktika, nagu öeldud, selgub juba õhtuks.
Kui nüüd kõik plaanipäraselt läheb, tuleb tihe võistlusnädalavahetus. Sprint, teade, mass.
Priit on kodus ja tüütab erinevaid arste. Midagi head seal seljas pole, aga lõpliku otsust pole veel tulnud.
tekitasid meil siin hea furoori 🙂
ja tegid kena sissejuhatuse siinsele murdmaasuusa MK-le, mis nädalavahetusel toimub. Loodame et Eesti mehed suudavad su’ga sammu pidada.
Mis muidu, kui hea laskmine ja sõit välja jätta 🙂 – suusad ei libisenud või ise olid kõrgusega hädas, viimasel kilomeetril?
nojah
eks me kusagilt-millalgi loeme asjadest. Tundus jah, et 100% täkkeseminekut peab veel ootama st. 0+0 ja libe suusk. Aga lootus jääb … 🙂 või peaksid tugevaks saama 🙂