0+0

Laskesuusatajad saavad pealkirjast ülihästi aru:) Aga teistele – 0+0 tähendab sprindi puhtalt laskmist, lamades 0 ja püsti 0. Aset leidis see tänastel Eesti Meistrivõistlustel laskejooksus Haanjas. Tihedas konkurentsis (naistest olin ainus võistleja) suutsin närvi säilitada, lasin täpselt ja jooksin kiiresti ning tasuks oligi esikoht.

Tegelikult peaks alustama juba eilsest päevast – nimelt käisin ennast Otepääl lahtijooksmas-laskmas. Muidu oli kõik väga hästi, aga lamades ei olnud mõtet lasta, ei olnud tihedust ja püssi peale ka ei saanud. Kodus keerasin toru ja sihiku igaks juhuks kõvemini kinni, aga päris kindel endas sellegipoolest ei olnud – järsku ongi laskmine nii kapitaalselt lagunenud?

Tänane pealelaskmine ka väga lootustandev ei olnud. Selline ikka pigem kehvapoolne, aga vähemalt keskel. Ja siis kui Jalmar lubas puhta laskmise korral eriauhinda (mitte ainult mulle, vaid kõigile), siis mõtlesin, et noh, miks mitte. Esimese ringiga jooksin ennast muidugi kinni, aga tiirus võtsin asja rahulikult, kohendasin ennast ja sihtisin pisut kauem ning ennäe! märgid kukkusidki. Nagu eelnevalt mainitud, olin juba üsna kinni jooksu koha pealt, aga kuidagi ikka kulgesin. Püstitiiru läksin juba eriauhinda võtma. Rahulikult, keskendunult… Esimene, teine, kolmas, neljas, krt viimast on maru nadi mööda lasta.. Seisab, kontrollin veel natuke, päästan, ja kukubki! Publikule ka natuke nalja, tõstan käe ja siis viimasele "auringile". Jooksuisu eriti pole, jalad on üsna kanged (kusjuures sääremarjad on xdreami rattakingjooksust siiani valusad), aga võidukas lõpp on juba kindel.

Teine "puhaste paberitga" (=puhtatõuline??) pääsenu oli Roland, kes ilusti kiirelt 0+0 lasi. Tema puhul oli see muidugi üsna oodatav, mida minu kohta just öelda ei saa. Päris palju oli ka ühe trahviga, aga see pole enam oluline.

Muuhulgas sain ka oma uued uhked Madshus saapad kätte, esmaspäeval läheme Ramsausse, eks seal näeb, kuidas ma nüüd lume peal lendama hakkan.