Muud juttu enam polegi, kui et jälle laagrisse ja jälle laagrist tagasi. Miks mul on tunne, et ma hakkan ennast kordama? Hmm, võibolla sellepärast, et sportlase elu ongi üksainus suur rutiin. No võistlused välja jätta, need on ikkagi pidupäevad;)
Igal juhul homsest alates jälle kaheks nädalaks Otepääle rulliradu pähe õppima. Sellel hooajal viimast korda, järgmised korrad on loodetavasti juba lumi maas. Vahepealsesse aega jäi näiteks üks lasketrenn Askoga, mis kinnitaski minu eelmise jutu teooriat, et "üks on loll ja teine laisk ning lasta ei oska kumbki". Otepää tiirus oli traditsiooniliselt paras orkaan. Rahuliku laskmise suutsin mina ära võidelda, lasin tõesti hästi, aga Priit ei saanud ikka üldse pihta. Järgneval komplekstreeningul rollid vahetusid – Priit võttis end kokku ja lasi hästi, mina ei saanud üldse pihta. No lamades veel enam-vähem, aga püsti kirjutasin oma kontosse ühe 4 ja ühe RAUA ehk 5 trahvi. Nojah. Ei, hästi lasin, lihtsalt mööda, 80% laskudest oli kergel väljas all paremal, paari sentimeetri raadiuses. Asko arvates oli teema selles, et selle tuulega kippusin relva kõvasti lihastega hoidma, et vähegi püss seisaks, aga päästmishetkel automaatselt lihased lõtvuvad ning püss vajub hopsti! alla. Võibolla pool millimeetrit, aga 50m kaugusel märgis on see juba trahv. Tuleb jälle kõrvataha panna. Mitte et ma seda ei teaks, Torino olümpial langesin ma ka selle vea ohvriks, aga meeldetuletus tuleb aeg-ajalt kasuks. Nii et suurte tähtedega: VASAK KÄSI ON PASSIIVNE TUGI.
Pühapäeval tegime ka treeningnädala ja augusti lõpu auks kolmetunnise matka Elva ümbruses. Idee poolest on küll Priit kohalik, aga mul on orienteeruja harjumused kõvasti küljes ning vaja kõik teeotsad ära kontrollida, nii et kolme Nõo aasta ja nüüd päris mitme Elva aastaga on see kant päris tuttavaks saanud. Priidu eksitasin küll ära, ennast ainult paaril korral;) Marsruudiks Elva-Pirnaku-Vapramäe-Peedu-Voika-Vapramäe teine külg-Viisjaagu-Tõravere-Mosina-Viisjaagu teine külg-Vellavere (Elva klubi treener pakkus värsket mett)-Elva äär-Metsalaane-Elva. Ehk selline tiirutamine. 10 minutit jooksu, 10 käiku, kokku 2 tundi, 59 minutit ja 26 km. Selline rahulik tempo. Foto- ja videomeenutused:
Alguses on Pirnaku radadel samm pikk
Kohustuslik poseerimine Tõraveres
Kaks tundi käega katsuda ja Priit pole veel üldse väsinud näoga!
Elva jõel on veetase kõrge, Mosina sauna juures saab ka jõe peal käia
{moseasymedia media=http://www.youtube.com/v/JmOEzqAR9Tk}
Meistermehhaanik tundmatu aparaadi juures (Mosina vesiveski juures, maitea, seal on vist kunagi olnud mingi pioneerilaager või asi, sest pallimänguväljakud on olemas ja puha ja üleüldse mulle hullult meeldib see koht)
Vesiveski on ka korda tehtud
Pikk tee läheb otse Elvasse, aga me keerame linna piirilt veel ühele kaarekesele
Priit demonstreerib minu tavapärast mütsikandmisviisi;) Ega mina pole süüdi, et kõik mütsid nii suured tehakse, et need mul tuulega peas keerutama hakkavad…
Kõigile, kes ennast puudutatuna tunnevad: "Head kooliaasta algust!" (heatahtlik, aga samas kergelt parastav, aga samas kergelt nostalgiline naer).