Viimasel ajal on ilmad küll sellised olnud, et võta üks ja viska teist. Mõne trenni on isegi saanud nii teha, et vihma ei saja, aga nii mõnigi on üsna läbi loputanud. Rulliraja muudavad langenud lehed libedaks, õu on ploome täis – ühesõnaga on sügis tulemas.
Treeningud lähevad tasapisi. Taastume puhkenädalast ja valmistume laagriks ehk siis võtame vaikselt tuure üles. Täna käisin näiteks rattaga Tartus. Sinna oli hea minna, taganttuulega jõudsin linna piirile rahulikult kerides u 55 minutiga. Ja täpselt siis andis tagakummi ventiil otsad. Selge pilt, aga vähemalt oli hea ajastus. Vuta-vuta-vuta ratas käekõrval Lõunakeskusesse ja seal pandi mulle ilusti uus kumm (tähendab mitte mulle, rattale ikka). No ja siis oli Tartus asjatamist, peamiselt ajasin väikeseid lapsi nutma;) Tagasiteel kulus linna äärest Elvasse tulekuks 1:10, kusjuures vaeva pidi ikka kõvasti nägema, keskmine pulss oli 14 lööki kõrgem kui minnes ja tirri lasta ei saanud kusagil. Kiirus üle kahekümne oli spidomeetril ikka selge kihutamine.
Muidu läheb ka hästi. Registreerisin ennast isegi ühele ainele ära, vaatame, mis saama hakkab. Laskmine läheb ka hästi, vähemalt viimases trennis jälle hiilgasin natuke. Asko peaks nädalavahetusel tulema ja siis vaatab ta meid üle, kas saab veel asja või tuleb terve talv häbi nägu peas ringi käia. Suviste võistluste järgi võib meie kohta öelda küll, et "üks on laisk ja teine loll, ning lasta ei oska kumbki" (ühel kirjas 4+2, teisel 4+3).
Veel teateid koduperenaistele: ploome on palju, kreeke on palju, aga 5 õunapuu peale olen näinud kokku 8 õuna. Rohkem ploomikooki, vähem õunakooki.
Rattatehnikast, et pikal otsal (st distants, kust ei tahaks ratast seljas koju tassida) tasub ikka varukummid, pump ja multitööriist kaasas kanda, taksoraha ka. soovitan joogiseljakotti, kus see varustus oleks pidevalt sees. Soovitan omast kogemusest 😉