Ma olen päris pikalt oma lamades laskmisega hädas olnud. Alates 2007 suvest ehk siis viimased kaks hooaega + tänavune. Mitte et ma üldse pihta ei saaks, aga võiks nagu paremini. Ja ma olen siis üritanud iga hooaja alguses otsida seda “õiget” asendit…
Algselt oli häda selles, et mu vasak käsi on pisut liiga painduv;) Teoorias peaks lamadesasendis olema vasak küünarnukk otse relva all või natuke vasakul. Mitte mingil juhul aga paremal, nö relva alt läbi, nii et põhimõtteliselt küünarnukk on väänatud sissepoole. Suuremal osal inimestel pole see mingi küsimuski, käsi lihtsalt ei paindu, võideldakse sellega, et seda küünarnukki üldse sinna relva alla kuidagi saada. Minul aga oli “loomulik” asend just see, kui küünarnukk oli relva alt pisut läbi. No ja siis ma muudkui üritasin sellest lahti saada. Harjutasin hoolega, et ei hakkaks käsi läbi painduma. Ja harjutasin nii hoolega, et uus ja “õige” asend muutuski automaatseks ja suhteliselt loomulikuks. Mida aga ei järgnenud, oli areng lasketulemustes.
Eelmisel talvel olin eriti hädas – mööda nagu ei lase, aga pihta ka ei saa. Silmaga vaadates on kõik hästi, aga lasud ei jookse ühte kohta. See suvi jätkus samas võtmes. Lasin küll suhteliselt hästi, aga võrreldes väga hea püstilaskmisega natuke nadilt, lisaks sellised vead, millest ise midagi aru ei saanud, et oleks midagi valesti teinud. Samuti suured probleemid pulsi pealt esimese lasuga. Mingi hetk hakkas veel ka tunduma, et relv tahab ennast paremale kreeni tõmmata, mis on väga vale suund. Vasakule ehk keha poole võiks, paremale paha lugu. Nihelesin seal relva taga, kuidagi ei õnnestunud korralikult lõdvestuda.
Ning siis ühel päeval turgatas – aga miks mitte vana asendit uuesti proovida? Ja see oli kergendus. Tõepoolest, nagu kadunud poja tagasitulek: kohe oli mugav tunne ja märgid hakkasid ka paremini kukkuma. Ei mingit probleemi kahe viimase aasta ümberharjutamise unustamisega;) Nüüd märgid ainult kukuvad… Ei, ega see asi nii roosiline ka päris pole. Teoreetiliselt on see siiski vale asend ja sellel on ka omad põhjused, miks seda ei soovitata. Võib-olla sobib lihtsalt minu eripäraga. Aga võib-olla varsti ei kuku need märgid ka enam nii lihtsalt, tihtipeale on asendimuutustega algne efekt väga hea. Aga vähemalt ma tunnen ennast mugavalt ja suudan lõdvestuda.
Tänases erialases testis lasin lamades kõigest 156, mis ei ole just väga hea tulemus, minu kohta tavapärane, aga tingimusi arvestades enam-vähem ja ma lasin keskele! Ehk minu tavapärane mure, et mööda ei lase, aga pihta ka ei saa, oli kadunud. Kui lasin pihta, siis pihta, kui mööda, siis oli ikka mööda lastud. Aga nagu öeldud, olid pahad tingimused ka. Puhanguline tuul ja vihma kallas. Kui tavaliselt teeme enne laskma asumist kuiva, siis seekord oli see ikka väga märg ja pärast pidi punkte kokku lugema mitte märk- vaid märglehtedest… Püsti lasin enda kohta keskpärased, üldiselt head 175 punkti, kokku 331. Priit tegi mulle lamades pähe nagu tavaliselt (158), püsti tegi täppisteadust (158), kokku 316. Kohti üldarvestuses ei oska öelda, sest teised teevad seda testi alles homme. Kindlasti on neil ilus ilm ja absoluutselt tuuletu, eksole;)
Muidu – treenime. Lihased on mõnusalt kanged. Minu õlga ootavad esmaspäeval-teisipäeval uued arstid, et edasisi plaane arutada. Praegu peab ennast üleval väga piiripealselt – otseselt ei valuta, aga päris õigeid liigutusi ka ei lase teha.
Jõudu ja jaksu kõigile xdriimijatele, eriti hoian pöialt oma tiimile, et nad ikka kõigile näitaks, et eelmine etapp oli lihtsalt halb õnn. Nagu jutust taibata võib, mina stardis ei ole, sest võistlushooaeg tikub järjest lähemale ning lihtsalt ei taha tervisega riskida. Inetu oleks kipsis jala või käega Oberhofi suusatama sõita;)