06.02.2009 – Teretulemast PyeongChangi!

Ajaveeb

06.02.2009 – Teretulemast PyeongChangi!

Reis läks nagu lennates;) Eile hommikul poole kümne ajal olime juba Seoulis ja kolmest PyeongChangis. Või õigemini elame me YongPyongis, PyongChang-gun on põhimõtteliselt vald või nii. Lähim linn, Hyenggyue, jääb umbes 7 km kaugusele.

Võrreldes eelmise aasta reisiga läks ikka uskumatult lihtsalt. Laevaga Helsingi, Vantaas pagasi äraandmine-ülekaalumine, suhteliselt mugav ja meelelahutusega lennuk… Viriseda võib ainult selle üle, et eriti magada ei saanud. Minu arvates käis öö läbi jutustamine. Vast neli tunnikest magasin ja kui korea aja järgi pool seitse (eesti/soome pool kaksteist öösel) korra ärkasin, siis enam uuesti magama ei jäänud. Lõbustasin ennast mänguga, mis korea sõnu õpetas – põhimõtteliselt numbrid sain selgeks. Vist. Pooli asju enam ei mäleta;)

Lennujaamas olid korraldajad juba vastas, kes juhatasid ja õpetasid ja relvadega majandamist organiseerisid. Ei, tööjõupuudust neil siin pole. Noored räägivad üldiselt inglise keelt ilusti, ainult kerge aktsendiga ja hästi vaikselt. Korea keelest ei saa ise mitte halligi aru, "ei" ja "jah" paremal juhul;)

Bussisõidu ajal sai päris palju magatud, kuigi minu arvates oli bussijuhil üsna "sportlik sõidumaneer" ja signaali kasutas üle ühe korra. Siin pidigi olema üsna metsik liikluskultuuritus – eesti rullnokad tunneks ennast ilmselt koduselt. Korra tegime vahepeatuse ja sellist melu ma eelmisest aastast ei mäleta. Kiirtee-äärne söögikoht, aga meie bensijaamad on sellega võrreldes puhtad algajad. Mitu erinevat kiirsöögikohta, palju rahvast, lärm, kohalik tümakas. Kõva möll.

Image

No ja nüüd olemegi kohal. Praegu elame ühes hotellis, pühapäeval kolime teise. Siin on ondol-toad ehk kohalikud. Nagu ka pildilt näha võib. Üldiselt – eestlase kui miljonirahva osakese jaoks on siinsed mõõtmed üsna raskesti hoomatavad. Eestis ehitad 200-kohalise hotelli, oled kõva vend. Meie hotellis on u 180 tuba – ja see on kogu kompleksi sees köömes. Järgmises hotellis on 320 tuba. Ja selliseid on siin metsikult palju. Ausõna, mina ei hooma seda. YongPyongi koduleht kirjutab, et 2010 on planeeritud 18000 majutuskohta. Korea esimene ja suurim mäesuusakeskus, 14 lifti, golfirajad, veepark ja kõikvõimalikud muud asjad. Meie esialgu piirdume marsruudiga hotell-staadion, sinna on u 10 minutit autosõitu. Jooksmisega on lood kehvad, enamasti ainult asvalttee, üsna tiheda liiklusega ja nagu öeldud, mitte just kõige hoolivamate juhtidega. Aga otsime, eks me kuskilt ikka hea ringi leiame.

Söök muidugi. Eks nad üritavad meile ka euroopalikku sööki pakkuda, aga riis ei puudu kunagi lauast;) Kohalik toit on magus ja/või terav. Nende rahvustoit, kimchi, minus just metsikut vaimustust ei tekita, aga tõenäoliselt arvaks nemad sedasama näiteks tangupudru kohta.

Suusarajad vaatasime ka üle. Ei ole tõusud laugemaks jäänud. Kahene ringi on natuke inimlikum tehtud, aga kuratlikult raske ikkagi. Mulle istuvad rohkem need tirrilaskmisrajad, nagu Anterselva või Hochfilzend;) Hea seegi, et siin kõrgust pole, umbes 750 peal on rajad. Kõrval olevad murdmaarajad on minu arvates treenimiseks isegi inimlikumad, tõusud on küll pikemad ja suuremad, aga märksa laugemad ja sõidetavamad. Aga noh, tugev nagu ma olen, pole tõusud ka mulle mingi probleem;)

Igal juhul pole me kaugeltki esimesed, kes siin aklimatiseeruvad. Soomlased ja paar norrakat tulid koos meiega. Lisaks jäid trennis silma: lätlased, leedukas, veel norrakaid, sh Ole ja Hanevold, venelased, ukrainlased, kasahhid, poolakad, tsehhid, valgevene, slovakkid, inglased ja kanadalased. Ehk tiir oli üsna tihedalt täis. Ja eks iga päevaga tilgub juurde ka. Ma ei teagi, millal IBU ametlik tsarter tuleb, kaheksandal järsku? Siis hakkavad ametlikud treeningud juba peale.

Ühesõnaga elame praegu hästi. Reziim on seatud kümnese ärkamise ja kaheteistkümnese magamamineku peale – võistlused niiehknaa õhtuti, hilisemad 19:15. Nii et kui meid interneti kaudu kätte tahate saada (ja muud moodi ei saa, sest meie mobiilid pole nii uhked, et siin töötaks), siis on mõtet üritada öösel kolmest kuni õhtul viieni.

Lõpetuseks vaade meie aknast, vaade ühe nõlva poole ja õhulaevale, mis seal tiirutab, ning vaade Priidust metsikus jõusaalis.

Image

Image

Image

Head ööd!

One thought on 06.02.2009 – Teretulemast PyeongChangi!

Comments are closed.