Pole kaua kirjutama trehvanud, aga mul on head vabandused… kindlasti… Ühesõnaga nädal läks mööda nagu muuseas. Käisime korduvalt suusatamas ja ka laskmas, Hiiumaal käisime ära, Vene viisad saime siiski kätte ja tundub, et homme lähemegi Kamtšatkale.
Eestis suusatamisega on meil vist selleks hooajaks küll kõik. Reede hommikul sai veel Elvas maratoni rajal käidud, aga see oligi üsna tagumine aeg. Vana kohvipunkti tõusu juures olev soo oli juba kergelt vee all ning ka Elva jõe sild ähvardas tugevalt. Kuuseokkaid oli rohkem kui rubla eest ja mõnes kohast oli jääd rohkem kui lund ja mõnes kohas hakkas maapind esile tükkima. Aga suusatada sai. Otepääl on see-eest täielik talv, ainult lasketiirus märkide juurde minekuks peaks hakkama suuski jalast ära võtma. Laskmine on jätkuvalt käpas, ainult eile paraja tormiga oli mõningaid probleeme… Pihta ei saanud niikuinii, aga püsti oli raskusi minuti jooksul viie lasu tegemisega. Või mis minuti jooksul. Korra seisin ma seal julgelt 4 minutit mati peal, aga lasin nulli ka;)
Hiiumaa vaatasime ka üle, oli alles. Vene viisad anti pikema jututa kätte ja homme varahommikul lendame Eestist minema. Tagasi tuleme järgmisel esmaspäeval. Ootused on üleval. Ja et kui me tagasi tuleme, oleks igasugune lörr lõppenud ja mätas kuiv!
Tervitaks ka oma venda, kellel on täna sünnipäev ja Peetrit, kellel on homme sünnipäev – tema võistluspidustustele me küll minna/tulla ei saa, aga mõttes oleme kohal.
lühidalt
jõudsime kohale