Täna on jälle puhkepäev, teine ja viimane. Eile oli siis pikk ots, üleeile võistlus. Ütleme nii, et trahviring oli vastikult pikk, pehme ja tuuline. Ja seal said nii mõnedki inimesed päris pikalt viibida.
Kavas oli meil eraldistardist pursuit või trahviringidega lühike distants, kuidas võtta. Naistel 5x2km, meestel 2,5km+3x2km+2,5km, neli laskmist, lamades-lamades-püsti-püsti. Osa võtsime meie, soomlased, lätlased, poolakad ja mõned üksiküritajad venelaste (Tðepalova!) näol.
Minul läks pehmelt öeldes halvasti. Hakkame siis õudsamatest asjadest pihta. 16.koht 19 osavõtja hulgas. Kaotus võitjale 4:43. Eestlastest neljas. Soomlastest eelviimane. Poolakatest viimane. 12(!) trahvi, 0+3(!)+4(!!!)+5(!!!!!!). Uskumatu, kas pole.
See, mis lasketiirus toimus, oli absoluutne katastroof. Kõik hakkas tegelikult peale juba esimesest tiirust – tegin täpselt sama vea, mis ükskord trennis: läksin laskma alusele, millel oli raud taga. Pärast esimest lasku õnneks tabasin ära ja treener oli ka vaatamas, nii et kaotasin ainult u 20 sek aega (märgi uuestitõmbamine + ühe padruni käsitsi laadimine). Teine tiir tundus täiesti normaalne, ainult tuul oli, aga see oli kogu aeg. Lihtsalt lasin kolm mööda, kõik paremal ääres, võib-olla asendiviga, võib-olla midagi muud. Ja siis tulid püstitiirud. Täiesti katastroofiline. Oli tuul, oli pulss ja ma ei näinud ka märki. Normaalne oleks, kui püss kõigub ühe märgi piires, aga seekord kõikus üle kõigi viie märgi. Kuhu sa lased niimoodi? Tavaliselt peaks olema, et lased kogemata mööda. Minul oli, et lasin kogemata ühe pihta. Ei olnud võimalik pihta lasta. Ilmvõimatu. Viimane tiir üritasin rahulikult sihtida, olin 50 sek tiirus, aga puhta eimidagi. Täpselt nagu laseks esimest korda.
Miks nii läks? Noh, vabandusi on palju – tuul oli, esimene võistlus, vale jalaga voodist välja, ebasoodne tähtede seis, keegi on ära neednud, valed sokid… Täpseid põhjuseid ei oska öelda. Vähemalt ühe kivi võin oma kapsaaeda visata küll – selgelt vähe olen kuiva teinud, laisk ja mugav olen olnud. Näib, et peab ikka ühe korra valusalt vastu näppe saama, enne kui laiskus välja läheb. Egas midagi, hakkame "kuivama". Ilma tuuleta saan ma jätkuvalt laskmisega hakkama, ka võistlustel, nii et otseselt kadunud midagi ei ole. Hooaja alguseni on kaks nädalat. Kahe päevaga on ka imet tehtud (2005 Kontiolahti juunioride MM. Ühel päeval jälituses püsti+püsti 3+4, ülejärgmine päev teates üks varu. Ja medal tuli).
Räägime siis headest asjadest ka. Sõita oli igati normaalne. Sõitsin tõusvas tempos, ainult teine ring nö vajus ära, oli esimesest 5 sek aeglasem, muidu läksid järjest kiiremaks. Kaisa Variselt sõitsin viimane ring lihtsalt eest ära. Isver-susver, ma mõtlesin, et ta on kõva suusataja, et ta OSKAB suusatada, aga tema sõidab puhta püsti mäest alla. Kuidas ta üldse omal ajal etteotsa jõudis, kui ta niimoodi mäest alla sõidab. See kurv ei olnud küll seda väärt. Nii et laskumisega järgi, tõusuga eest ära. Kui igatepidi arvutada, trahviringe ja laskeaegu, aga kõiki umbes, sest oli mitteametlik võistlus ja ma ei tea pooli teiste trahvegi, siis ümmarguselt võib öelda, et Mäkäräinen sõitis siiski minust pisut kiiremini, 15-40sek, teistest sõitsin jälle mina nobedamini. Aga täpselt ei oska öelda, ma näiteks ei tea, palju Varis trahve sai. Ja kiiresti ta lasi, mis on ka oluline näitaja. Aga umbes võin ikka öelda, et hirmus kinni ma ei olnud ja eesti tüdrukutest olin kiireim. Muidugi, mul oli ringide vahepeal aega trahviringil pikalt-pikalt taastuda… Kole trahviring oli, uskuge mind.
Ahjaa, Tðepalova oli eelviimane. Trahve ei tea, väidetavalt oli 3+5 esimestes tiirudes lasknud ja paistis, et ta väga sõita ka ei viitsinud. Tuli vist lihtsalt laskmist proovima, hoiab veel jalga, küll detsembris põrutab.
Minust siis kõik. Õlg on jätkuvalt valus, Eestis tuleb mingi nipiga arsti juurde saada. Muidu on enesetunne jms hea, hommikune pulss on langenud 43 löögini, orto 73, mis on minu kohta igati hea tulemus. Tervis on ka korras. Nüüd hakkan laskmist harjutama.
Priit oli minust selgelt tublim. 7 trahvi, 13. koht, teine eestlane (Roland parimana kümnes). Pole kunagi nii vähe sõidus Indrekule ja Rolandile kaotanud, võib-olla isegi võitis (aga täpselt ei tea, vt ülevaltpoolt). Sõidus oli ta tubli. Ütles, et uued Madshus suusad on ikka hoopis teine asi. Laskmises oleks kõik eestlased võinud pisut paremad olla. Indrek lasi näiteks 9 trahvi ja oli eestlastest tagant neljas (8 neid lõpetas).
Eestlaste lippu hoidis (taas kord) kõrgel Kadri, kes lasi 5 trahvi ja oli kolmas. Nii et talvel punktikohal näeme;)
Ülehomme, st neljapäeval on uus kontrollvõistlus ja pühapäeval hakkame koju sõitma. Lõpetuseks paar videot. Kuidas Priit suusatab ja kuidas mina suusatan. See ongi see viimane ring, kus ma Varisest tõusu alguses mööda läksin, tõusu lõpuks on juba pisut maha jäänud.
{moseasymedia media=http://www.youtube.com/v/dzgR_PNDxBo}
{moseasymedia media=http://www.youtube.com/v/QMHHcfaTBJY}
Õlg.
Hea kui saaksid vähendada koormust õlal,ideaalne,kui fikseerida liikumatuks.Natuke võimatu vist.Aga rahu ja spordisalv aitab kergemal juhul hästi.
Konkurents viib edasi
Nojah, Eveli ei saagi enam koondise liidrikohas kindel olla. Kadri andis juba eelmisel talvel kergelt märku. Nüüd läheb asi tõsiseks, ta on arenendud ja on vähemalt koondise teine number. Ootame pärisvõistlust ja TV ülekandeid.
Ega õlaliigest täieliukult immobiliseerida pikaks ajaks ei tohigi, sest siis õla liikuvus võib oluliselt halveneda. Ma ei tea su õlaloost eriti midagi, aga tõenäoliselt on seal põletik, mida võib saada ise vähendada, kui päevas teha üle 50 korra õlaliigese kindlasuunalisi liigutusi.
Muonio?
Sportnet kirjutab et 19-20.11 on Muonios võistlus. Ja et Tsepalova võistleb. Kas te osalete?
me tuleme juba 18. nov ära