Mäletate, kuidas eelmises postituses kiitlesin, et laskmine on päris hästi läinud? Noh, sealsamas see ka lõppes. Haanja viimane lasketrenn ja tänane Otepää esimene lasketrenn, mõlemal juhul kompleksid, läksid ikka aia taha. Täna olid viimased kolm püstitiiru trahvid 2+3+3, mille peale öeldi, et ära rohkem lase…
Njaa. Juhtub. Kõik lasketrennid on praegu järjest pisut "lõhkuvad" olnud – plekki, kiirelt, koormuselt. Siis kipub alguses vähe käest ära minema. Pole veel harjunud. Täna olin ma ikka üsna närvis mingil hetkel, sest kõik on nagu hästi, aga lihtsalt pihta ei saa.. Kui homme ei saja, saab rahulikult lasta ja loodetavasti tõmbab normaalseks tagasi. Nutab ja tõmbab.
Vihmast rääkides – praegu ei saja. Hommikuses trennis sadas natuke, õhtuses rohkem. Kavas olid klassikarullid. Nagu pildilt näha, siis porilaudu mul pole. Tähendab mitte minul, vaid rullidel. Minu rullidel. Üldiselt on sellel aastal ilmaga hästi läinud, nüüd tõotab kehvemat nädalat, aga seni on ainult üks lasketrenn pisut edasi lükatud. Muu trenni ajal võib sadada, aga tund aega vihmaga tiirus liguneda on kergelt liig nii sportlasele kui relvale.
Ühesõnaga, tänasest laupäevani oleme Otepääl laagris. Suurem osa koondisest elab legendaarses "Elva onnis", mis lausa nõuab omaette lugu. Kunagi. Varsti.
Tervis on vist peaaegu tagasi. Haanjas läksid pikemate trennide lõpud küll raskeks, aga ära kannatasin. Täna hommikul oli pulss 45, mida võib juba heaks lugeda. Teised tegid täna päris pikki raskeid kiirendusi, mina sain veel viilida, tegin lühikesi sutse. Tunne oli küll, et koha peal, midagi ei osanud nende keppide ja rullidega pihta hakata. Alguse asi, alguse asi. Väga terav rullisõitja pole ma kunagi olnud, aga paar kiirustrenni ja küll ma enam-vähem tugevaks saan. Muidu ma rohkem nagu suusasõber;) Nädala lõpus on siinsamas laskeorienteerumise MK ja EMV, paneme jala joonele, laseme mõned trahvid.
Ja nüüd seltskonnauudiste rubriik (loodetavasti pole see saladus): laupäevast alates on meil koondises abielumees! Aakre külas, Soka talus oli laupäeval laskesuusatamise eliit kohal, et Rolandi ja Elis pulmas jalga keerutada. Väga armas oli ja veel üks kord sedasama, mida me juba soovisime;)
Palju Õnne
Rolandile ja Elis’ele loomulikult. Evelile ja Prridule: õnne peab olema, sh. temasse ka uskuma. Usk on põhiline!