Kuidas see Toe Tagi laul oligi: "Le-gendaarne, le-le-gendaarne…"? Noh, legendaarne on "Elva onn" kahtlemata. Sissejuhatuseks võiks kiigata 2000. aasta Postimehe artiklit "Maailmameister sööb hommikuti pelmeene", eelkõige algust, rahapuuduse osa võib lugemata jätta (kuigi ega seda praegu ka üle pole, aga millal oleks?).
Praegu pole olmeline olukord suurt muutunud. Keskküte on ehitatud, talvel on see muidugi oluline, aga suvel pole suurt vahet. Välisuks on uus. Treenerite toas, kus praegu meie Priiduga elame, on mõned uued mööblitükid. Kõik muu on julgelt 1970. aastatest, kaasaarvatud kuivkäimla ja pesuruum. Ja hommikul 7:30 lähevad siit tiiru laskeharjutustele koondislased Tobreluts, Kõiv, Viks, Saue ja Hanni, lisaks mõned noorvõitlejad. Pelmeene siiski keetma ei pea, söömas käime Pentakas ehk Tehvandil.
Ärge nüüd arvake, et ma kurdan või midagi, ise me siinoleku valisime, oleks ma nõudnud Karupesa või midagi, oleks ma nagu viis kopikat seal elanud. Aga kuna laskesuusatajate rahaline seis ei ole kiita ja onni saab kasutada, siis siin me oleme. Suvel pole siin häda midagi, magada saab hästi ja juulis-augustis on see kõige tähtsam. Isegi internet hiilib aknast sisse. Dusi all on hea soe vesi – kui just päris viimasena sinna ei satu ja eelmised väga ladistanud ei ole. Varustuse hoidmiseks on suur ruum. Logistiline asukoht on ideaalne – uus tiir paistab aknast, vast 100 meetrit on, Nüpli sporditee läheb maja eest, Apoka jooksurajad on kiviga visata. Kuivkäimla või asju õige nimega nimetades – peldik – on ainus mille üle võib õigusega vinguda. Sest see on ikka ropp. Üldiselt üritan nii sättida, et saaks oma asjad Tehvandil ära aetud. Aga nagu öeldud, ei kurda. Priiduga kurameerimisest saati olen ma iga suvi (ja ka mõni talv) siin pikemat või lühemat aega olnud. Pikemat aega näiteks 2006 suvel ja me kõik teame, mis 2006 detsembris juhtuma hakkas.
Oi, aga täna öösel oli meil vist toas hiir. Keegi krabistas vaikselt laua all. Ma ei julgenud vaatama ka minna, pärast ei olegi hiir, vaid mõni koll hoopis ja seda häda vaja. Priitu ka ei tahtnud äratada. Kolistasin natuke, et ehk põgeneb ära. Natuke aega oli vait, krabistas edasi. Ja nii valjusti, et ma ei saanud magama ka jääda… Aga siis hakkas Priit natuke valjemini nohisema, nii et krabinat eriti ei kuulnud, ja see oli juba tuttav hääl, mille saatel sai rahulikult uinuda. Häh, hiir mõni asi, meil on nahkhiir ka toas olnud.
Tehniline informatsioon:
Esimesel korrusel väike köök, kaminasaal, keskkütteruum, dusiruum, saun, käimla. Teisel korrusel eluruumid – üks kahene, üks kolmene ja neli neljast tuba. Ehitatud 1970. aastatel ("trenni asemel ehitusel"). Sügisel peaks minema uueks remondiks – katus ja aknad, kui raha üle jääb, siis ka pesuruum jms. Hetkel on majas 7 laskesuusatajat + hunnik Elva väikeseid kahevõistlejaid, keda ma pole suutnud veel kokku lugeda.
Aga peamine – õhkkond on siin hea!
Elva onn siiski! 😉