Eilsest olen õmblustevaba. Normaalne, ei kurda. Praktiliselt nädala olen treeninud, aga selle koha pealt võiks kurta küll. Esiteks on kõik kohad valusad ja teiseks olin mina kui poolinvaliid aheldatud tubaste treeningvahendite külge, samas kui õues olid niivõrd ilusad ilmad. Kevad on ilus aeg:D
Esmaspäeval sain juba põhimõtteliselt käia, aga et see oli niivõrd vaevaline ja aeglane ja jalg väsis väga kiirelt ära, siis peamiselt kasutasin ikkagi karke. Kolmapäeval viskasin need lõplikult nurka ning nüüdseks liigun siledal maal nagu vana mees. Trepid ja ebatasasused on jätkuvalt probleemsed ning jooksma ka väga ei kipu. Kui, siis võibolla homme;) Täna käisin juba rattaga väljas. Kohati oli natuke imelik, aga enamasti ei saanud midagi aru. Piltidel viimased poseerimised karkudega, nurkavisatud kargud ning peamine puhkeasend.
Laskmas oleme ka käinud. Enam-vähem siis kolmapäevast olen saanud ka püstiasendit proovida. Ütleme nii, et relvaga harjumiseks läheb ikka pisut aega. Mitte et ma väga mööda laseks, aga kuidagi harjumatu on kõik. Aga ei midagi, mida aeg ja harjutamine ei parandaks.
Reedel on Tallinnas lõpuks ometi hooaja lõpetamine, ma juba hakkasin kartma, et enne jõuab uus poole peale;)