15.11.2011 – Eesti vs Iirimaa

Ajaveeb

15.11.2011 – Eesti vs Iirimaa

Olosele hakkab vaikselt talv saabuma. See on küll oma kolm nädalat hiljaks jäänud kuid suusasõpru pole see morjendanud. Nüüdseks on viimased kohalikud „hilised ärkajad“ ka suusad garaažist ülesse leidnud ja tee Olosele leidnud, et endiselt seda 2,7km. pikkust jäist, kivist, liivasegust läbi imbunud ja lumepudrust hallikasvalget teeriba nühkida. Iseenesest positiivne kui suusasõbrad suuskadega kakerdavad. Lihtsalt vahe peal saab veidi „villand“ kui pead oma 15m. paaristõugetega raja kõige raskemal lõigul nendest mööda tõukama ja mõni vana samal ajal mobiiliga räägib. Aga üldiselt pole hullu – vajalikud suusakilomeetrid saab kogutud.

Täna võtsime omavahel mõõtu viimast korda enne MK-karuselli, et koondvõistkonda koostada. Ütleme nii, et pealelaskmise aegu oli seis küll päris lootusetu ja „brigitka“ tõotas tulla loterii-allegrii. Imekombel haihtus 2 suurt bussitäit suusasõpru vahetult enne starti ja nii oli kiiresti sõites enda ees isegi rada näha. Võistlus võis alata. Pidin esimesena tuult lõikama minema ja vaheajad ette sõitma.

Selgus, et mu organism oli asjast valesti aru saanud – et rada lihtne ja tuleb täiega peale minna. Tagant tulevatele poistel ei olnud vähemalt esimesel ringil probleeme minu vaheajast üle olla. Järgmistel kordadel üritan alguskiirenduses veidi tugevam olla. Ei saa nii palju ette ära anda. Mitte et ma ei oskaks kiiret liigutust teha, vaid kuidagi ropult raske on mitte õiges võistlusmelus alguses kohe punnima hakata. Loomu poolest tahaks ma sellist maratoonari alguskiirendust teha. Muide selline viga on mul olnud pea igal aastal siin esilumevõistlustel (ja kui aus olla siis see kipubki minu viga olema). Kiirustunnetus ei ole nagu paigas. Enamjaolt on hooaja peale paremaks läinud. See loomulikult ei tähenda, et see OK on. Lõpp oli aga grammike parem, kuid mitte ulmeliselt hea. Pidin Rollile, Kaurile ja Intsule ikka sõidus alla vanduma.

Laskmine see vastu oli asjalik. Piisavalt kiire ja rütmikas. Mitte et 1+1 unelmate võistlus oleks. aga pigem oli tänane laskmine lähemal 0+0  kui 2+2 poole või 1+4 poole – nagu see juhtus viis päeva tagasi. Vead õige napilt ääre peal – püsti viimane lask isegi poole kuuli võrra sees, aga märk otsustas  tagasi vajuda.

Õnneks oli tänane  võistlus veidi lootustandvam, kui 5 päeva tagasi. Hetkeseisuga olen üldiselt rahul. Pean seda heaks seisuks, kui enesetunne ja jõudlus on siin Olosel peale pikka laagrit hea. Elu on näidanud, et esilumevõistlustel ei peagi parimas löögis olema, et hiljem talvel hästi esineda. Aga halba see vist ka ei tee kui hea oled – no selline 50-50 olukord on sellega.

Kus järgmisena starti pääsen, selgub lähiajal. Ma peatreeneri suur lemmik just ei ole ja seega ei oska päris täpselt öelda, mis mõtted tema peas hetkel tiirlevad. Aga see ei olegi tänase õhtu põhiteema – kõigi pilgud on tõenäoliselt peatselt algava Eesti vs Iirimaa vutilahingu peale pööratud.

TULEMUSED