+18/-56 – Ühe karguga

Ajaveeb

+18/-56 – Ühe karguga

Viimaste päevade areng on olnud tormiline. Suhteliselt kiiresti ja valutult sain neljapäeval ühe karguga käima, kuigi teisipäeval tundus see täiesti ületamatu eesmärk, samuti seisan täiesti probleemideta võrdselt mõlemal jala ja pisut ka paremal. Esmaspäeval lubatakse suuskadele, juhhuu!
 

 
Eveli jalg 19.12Jalg võtab vaikselt normaalset nägu. Pilt on värvuse mõttes pisut ilusam, tegelikult on jalg ikka ilus lilla-sinine, sealhulgas ka sääre välisküljel sinised laigud üles põlveni välja. Kust need tulid – ei tea. Samas turse mõttes näib pilt tunduvalt hullem, kui tegelikult on. Tegelikult on päris normaalne. 
Lihaste poole pealt olen ootamatult paremast jalast siresääreks muutunud, sõna otseses mõttes. Kaks nädalat puhkust jalale ja lihas atrofeerub täiskiirusel. Anti karm käsk võimaluste piires (loe: ilma valuta) reit ja säärt ja hüppeliigest treenida. Tasakaal on ka muuseas paremal jalal täiesti olematu. Nii et suuskadel hakkab alguses kõvasti nalja saama.
Praegu käin ühe karguga, aga kuna jalg on hüppeliigesest üsna paindumatu, siis päris tugeva lonkamisega. Ma ei tea miks, aga minule meenutab enda peegelduse nägemine väikese lord Fauntleroy vanaisa. Või igal juhul sellise vanemaealise inglise aristokraadi kõnnakut.
Täna jõudis Priit ka koju ning nüüd oleme mõnda aega kodumail. Nagu siga ja kägu – üks lonkab jalga, teisel lonkab laskmine;)
Poolteist nädalat tagasi tundus mõte omal jalal kõndimisest üsna utoopiline. Nüüd vägagi realistlik.