Eile viisime Priiduga oma laagri võiduka lõpuni ja tulime Otepäält tulema. Treenitud sai kõvasti – minul tuli kahe nädala pisut üle 39 treeningtunni, lisaks lasin 750 padrunit. Füüsilist väsimust otsest ei tundnudki, kohati oli lihtsalt uni väga magus;) Psüühiliselt hakkas küll lõpus raskeks minema, rullirada on juba üsna peas ning laskmine polnud just paremate killast, aga tegelikult ei midagi hullu.
Aga üldiselt on kõik siiski hästi, asjad sujuvad plaanipäraselt. Viimaste päevade laskmine andis uuesti kerget lootust, kuigi esines ka ärakukkumisi (üldiselt olin püsti kindel nagu raudnael, kiiresti ja täpselt, aga viimase trenni viimases tiirus lasin neli (4!) trahvi. Khm). Füüsiline vorm tundub enam-vähem, suve kohta paras, pigem paremapoolne. Kiirust ja teravust muidugi suurt pole, aga hetkel pole see nii oluline ka.
Nüüd saame nädalakese kergemalt võtta, ajame omi asju. Nädala lõpus on Haanjas eestikad jooksult, laupäevasel sprindil lööme kaasa, pühapäeval ootab Paides Xdream. Ja siis jälle treenima – nädal kodus ning septembri alguses kaks nädalat jälle Otepääl. Ongi sügis käes, aeg läheb ikka lennates!
Sügisest rääkides – ilmade järgi oli/on otsapidi juba kohal. Üle ühe korra sai trennist läbimärjana tuldud. Kui rullitrenn oli, siis olid tulemuseks "suusasaapad omas mahlas", sest väga lihtsalt need ära ei kuiva. Järgmine trenn oli "hea niiske võtta". Tossude suhtes olen ma ettenägelik, ikka kaks paari kaasas ja need kuivavad kiiremini ka. Üks rattatrenn tuleb meelde kui eriti külm, märg ja mudane… Oojaa, need sügise võlud. Mäletan ühte oktoobri laagrit Kurgjärvel sellest ajast, kui alles laskma hakkasin. Mälestuste järgi sadas kogu aeg vihma, riided ja jalanõud olid kogu aeg märjad ja tiirus olid kogu aeg poriloigus kõhuli. Olid ajad, olid ajad… Aga hetkel naudime seda suve, mis korraks jälle välja ilmus. Puhkenädal!