Pärast võistlust valdasid mind mitmed tunded. Kõigepealt oli kergendus – ma ei olegi nõrk, ma sain need õnnetud punktid kätte. Siis oli rind-ette-lõug-üles tunne – ma näitasin kõigile, et siin nalja ei mõisteta, ei maksa mind veel maha kanda. Aga kõige olulisem oli ikkagi kergendus – ei olegi tagasi samas