20.07.2010 – Pitkä kuuma kesä*

Ajaveeb

20.07.2010 – Pitkä kuuma kesä*

Viimastel päevadel Vuokattis kippus ilm juba jaanipäevaseks – kerge vihm ja alla 20 kraadi, aga selle üle ainult hea meel. Nüüd oleme juba mitmendat päeva Eesti leitsakus tagasi ning lausa Otepäälgi. Treeningtsükkel lõppeb laupäeval.
 
Vuokattist kojusõidul hakkas 200 km lõuna pool päike taas paistma ning ülejäänud reisi toimis auto ratastel saunana. Olgem ausad, selliste temperatuuridega kuluks üks kliimaseade ära küll;) Laupäeva öö olime Tallinnas ning kui pühapäeva lõunaks lõpuks koju jõudsime, siis olin mina küll sellel suvel esmakordselt kuumusest täiesti oimetu. Ainult ujuda oli hea, isegi minu jaoks on vesi praegu soe.
Üldiselt oli Vuokatti laager väga õnnestunud. Suusatunnel oli parajalt doseerituna väga äge, lasta sai kõvasti ja üleüldse oli tunne kuidagi teistsugune kui Otepääl. Vaheldus! Kuigi näiteks rullirada on Otepääl ikka kordades parem – pikem, rohkem erinevaid ringe ja siledam asvalt. Ning paljusid treeningvõimalusi me ei jõudnudki kasutada, kohaliku slallimäe vallutas meie seltskonnast ainult Kats. Aga üldiselt võiks sinna teinekordiki minna. Lähedasemaid suusatunneleid võiks ka võibolla katsetada, eelnevalt tuleb uurida, kuidas neis muude treening- ja elamisvõimalustega on. Vuokattis olid lisaks meile laagris ka Vene juuniorid (umbes 10+10, võibolla ka rohkem) ning Zaitseva.
Priit ja kala (Vuokatti 2010)Ühel vabamal õhtul käisime kogu pundiga ka kalal, mis kujunes küll rohkem kuivatreeninguks. Keegi oli päris ussi pihta pannud, seega kasutasime algselt mingit kunstsööta, millest selle järve kalad küll kauges kaares mööda ujusid. Seejärel üritati kuivast põuasest liivasest järvekaldast usse välja kaevata – leiti kolme paatkonna peale 4 ussi vist. Neid säästlikult korduvkasutades said peaaegu kõik oma kalad ka kätte;)
Nüüd jälle Otepääl tuttavatel radadel ja tuttavas seltskonnas. Vene A-koondis on vist vahepeal koju läinud, vähemalt täna ei näinud aga Anatoli on ikka siin. Kuzmina treenib jätkuvalt, soomlased on mingi seltskonnaga kohal, täpselt pole jõudnud luuratata, Kaisat nägin küll. Mingi muu punt venelasi on ka ühe tiiru otsa omastanud… Ehk siis jätkuvalt jaotatakse magusamatel treeningaegadel laskekohti ainult jaopärast, aga otseselt kitsas ka pole, IBU karika parimatel päevadel on 250 inimest pidanud korraga tiirus treenima;)
Täna õhtul tegime Priiduga Pühajärvel ühe lõdvestava tennise. Ütleme nii, et 7 aastat treeningut teeb veel siiski Priidu toorele jõule pähe;) 
Üldiselt annab tunda, et üle kahe nädala on tõsiselt treenitud – lõunauni maitseb hästi ja söögid muutuvad järjest isuäratavamaks.
*Kunagi sain Noorte Jukolalt auhinnaks just sellise nimega filmi soundtracki, koduteel sai seda üle pika aja taas kuulatud – Eppu Normaali, Pelle Miljoona jne…